Tõotan kaitsta relvaga kodumaad ja olla vapper juht lahingus!

…. just sellisena kõlas nooremallohvitserikursuse (NAK) kursantide vanne Kotkalennul.

Kaitseliidu kooli tasemekursuste lõpuharjutus KOTKALEND toimus 09-15.oktoobril Marjamaa vallas. Sellel suurõppusel osales rohkem kui 500 võitlejat, Eesti malevatest, ajateenijad Vahipataljonist ja ka liitlaste üksus Prantsuse armeest. Taaskord oli hea meel tõdeda, et iga aastaga on õppuste sisu ja tase paremaks muutunud.

Õppustel osalejaid ootas Varbolas välikokkade poolt kokku keevitatud maitsev kombisupp ja burks Autor: Aet Kala

Tamme malevkonna võitlejaid kahjuks sellel aastal kursantide (jaoülemad, rühmavanemad, rühmaülemad) nimekirjas ei leidunud, kuid tublid Tartu maleva kaitseliitlased olid oma taset ja teadmiseid näitamas nii omadele, kui ka vastasele lahinguväljal. Hea meel on näha, et mitmed võitlejad, kes mõned aastad tagasi olid NAK-is, sooritasid nüüd kas rühmaülema või -vanema taset. Tänavusel Kotkalennul osalejaid kimbutas vihm terve nädala, kuid pühapäevaseks lõpurivistuseks Varbola linnuses oli päike väljas.

Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili tänas lõpurivistusel kõiki Kotkalennul osalejaid ja õppuse korraldajaid hea soorituse eest. “Võite olla uhked kordaläinud õppuse ning oma sõjalise ettevalmistuse taseme tõstmise üle. Nüüd järgneb teil juhtidena töö juba oma allüksustes. Ka sellel õppusel näitasime , et me suudame, oskame ja tahame kasutada oma õigust kodumaad kaitsta“, ütles Kaitseliidu ülem.

Oma panuse andsid Tamme mk kaks võitlejad, kes üks oli vahekohtuülem (reedest-pühapäevani) ja teine NAK-i jaoülemate hindaja/vahekohtunik (kolmapäevast-pühapäevani).

 

Tamme malevkonna pealiku abi

 

Rubriigid: kroonika | Tõotan kaitsta relvaga kodumaad ja olla vapper juht lahingus! kommenteerimine on välja lülitatud

Kergjalaväekompanii koos NATO lahingugrupi võitlejatega õppusel

Kaitseväe keskpolügoonil toimus 25.09 – 01.10.2017  Kaitseliidu Lõuna

SIBUL 2017 plakat. Foto: Tartu malev

maakaitseringkonna (LõMKR) õppekogunemine ja suurõppus SIBUL 2017, kus Lõuna-Eesti malevad koostöös Eestis asuva NATO lahingugrupiga harjutasid konventsionaalse lahingutegevuse oskusi.

Õppuse SIBUL 2017 stsenaariumi kohaselt viisid Kaitseliidu LõMKR lahing- ja tagalakompaniid läbi  kaitsetegevusi ning neid ründas kergjalaväekompanii (KeJVKo), keda toetas NATO lahingugrupp.

Antud KeJVKo komplekteeriti Tamme, Esimese ja Elva malevkondade võitlejate baasil. Võitlejad said reedel teavituse õppusele kogunemiseks ja juba mõni tund hiljem võis näha maleva tagalakeskuse lähedal Eesti kaitseväevormis kaitseliitlasi saabumas silmis sära ja näos naeratus, kaasvõitlejaid tervitades.  Sellel ajal, kui toimus võitlejate formeerimine, askeldasid juba agaralt väliköögi katelde taga väliköögimeeskonna liikmed, kes valmistasid isikkoosseisule enne maastikule liikumist meeldiva kõhutäie sooja toitu ja jooki.

Tänu kaitseliitlaste kõrgele motivatsioonile ja oma professionaalsusele toimus formeerimine ilma suuremate tõrgeteta ning saadi kiirelt maastikule välja liikuda. Maastikule jõuti sügiseselt pimedal ajal ning seal toimus juba tegevus üksuste drillide põhiselt (ringkaitsed, julgestused, valgus- ja helidistsipliin jne). Mõni tund saadi silma kinni lasta, kui juba oli vaja ärgata ja õppuse stsenaariumi kohaselt rünnaku lähtejoon ületada. KeJVKo koosseisus oli ka liitlaste jalaväe rühm, kes toetas rünnakut antud lahingukoridoris. Ühe rühma ülesanne oli liikuda läbi soo vastasest mööda, et takistada nende eemaldumist ja lisajõudude juurde tulemist. Teised rühmad teostasid rünnakut ettenähtud rünnakukoridoris. KeJVKo edenes nii edukalt, et kõrgemalt tuli käsk veidi tagasi tõmbuda ja oma positsioonid kindlustada.

Kaitseliitlased ja NATO lahinggrupi võitlejad/tehnika. Foto: T.Mätlik

Samaaegselt toimusid ka kahes teises rünnakukoridoris liitlaste motoriseeritud üksuste rünnakud, kus LõMKR lahingukompaniid suutsid korralikult nende tempot aeglustada erinevate pioneeritõkete, kindlustatud kaitsepositioonide ja pettemanöövritega. Laupäeva õhtuks oli rindejoon edenenud ja üksused said pimeduses taas tempo maha võtta ning oma positsioonid kindlustada. Mõned tunnid puhkust ja taas oli vajadus end valmis seada rünnaku jätkamiseks.

Jõe ületamine. Foto: T.Mätlik

Lisaks põhilahingüksustele oli ka erinevaid väiksemaid üksuseid (meditsiinigrupp, luurejagu, täpsuslaskurid jne). Kõigil olid oma kindlad ülesanded, mida täideti parimate teadmiste/võimaluste piires.

Kokkuvõtteks võib öelda, et antud õppus koostöös liitlastega oli väga huvitav ja õpetlik. Loodan, et saime oma tegevusega kaasa aidata LõMKR üksuste väljaõppele ning õppuse eesmärkide täitmisele.

 

Tamme malevkonna pealiku abi

Rubriigid: kroonika | Kergjalaväekompanii koos NATO lahingugrupi võitlejatega õppusel kommenteerimine on välja lülitatud

Raekoja platsile moodustati inimsinilill

6. aprillil algas MTÜ Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu eestvedamisel koostöös Naiskodukaitsega neljas heategevuslik Sinilillekampaania, millega kutsutakse Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide tunnustamiseks kandma sinilillemärki. Tartus ja Tallinnas moodustati selle sündmuse auks inimsinilill.

Tartus moodustasid raekoja platsil sinilille Eesti Üliõpilaste Seltsi, korporatsiooni Sakala, korporatsiooni Filiae Patriae, ja EÜS Põhjala liikmed, Kõrgema Sõjakooli ning Balti Kaitsekolledži kadetid, Naiskodukaitse Tartu ringkonna naiskodukaitsjad, Tartu kodutütred ja kaitseliitlased Tamme malevkonnast.

Foto: Monika Ristisaar

Edasi loe SIIT

Rubriigid: kroonika, uudis | Raekoja platsile moodustati inimsinilill kommenteerimine on välja lülitatud

TammeTõru2016 võitjad

Konkursi „TammeTõru2016“ žürii koosseisus olid sellel aastal tublid naiskodukaitsjad: M. Sepp, M. Tamm ja H. Tüvi. Žüriiliikmed on tutvunud kõikide töödega ja tulemusena otsustati jaotada tööd pikkadeks ja lühilugudeks.

“Žürii luges ja hindas kolme pikka lugu (Toimus Tartu vabastamise aastapäeva üritus Tähtvere pargis; Laagrirutiinid ehk kuidas Naiskodukaitse taktikalises olukorras hakkama saab; Kaitseliit liidab) ja kümmet lühilugu (Pühapäeaval on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; Toimus vabastamise tähistamine Tähtvere pargis; In memoriam Harri Enn; Tamme üldkoosolek 27.02.2016; Erukapten Harri Ennu ärasaatmine 02.03.2016; TammeTõru2015 võitjad; Tamme malevkonna uus pealik on Madis KASK; Maleva esindajatekogu valis esindusorganitesse uued liikmed; Arenguseminari 2016; Jõulutervitus 2016).” – lõik žürii kokkuvõttest.

Foto: Reorg. Taktikakindad.

1. Pikkade kirjutiste parim artikkel on: Laagrirutiinid ehk kuidas Naiskodukaitse taktikalises olukorras hakkama saabautor Madis KASK

 

…. auhinnaks on WILEY X dURTAC SMART – TAKTIKAKINDAD

 

Foto: Reorg. Seljakott.

2. Lühilugude parim artikkel on: Tamme malevkonna uus pealik on Madis KASK ‒ autor Tenno MÄTLIK

 

…. auhinnaks on CONDOR 3-päeva seljakott.

 

Lisaks said kõik TammeTõru2016 aasta artiklitekirjutajad endale CONDORI MAXFORT ANTISTAATILISE SÄRGI!

 

Kokkuvõtteks: Soovime julgustada Tamme malevkonna liikmeid lugusid 2017. aastal rohkem kirjutama. Neid lugusid on tore ja huvitav lugeda, need on mitmekülgsed ja enamasti sisukad.” -lõpusõnad kokkuvõttest.

 

Tänan kõiki panustajad!

Tamme malevkonna pealiku abi

Rubriigid: kroonika | TammeTõru2016 võitjad kommenteerimine on välja lülitatud

Talvepäevad 25-26.03

Foto: T.Pihlik. Tammekad taevaskojas.

Sellel aastal toimusid Tamme malevkonna talvepäevad traditsioonilisest ajast hiljem ja kui kalendrisse vaadata, siis seda juba keset kevadet, kuid see ei muutnud neid talvepäevi vähem meeleolukaks.

Foto: T.Pihlik. Talvepäevadel jääaugu tegemine.

Seekordne võõrustaja oli meil Salamaa Puhkekeskus Taevaskojas. Heameel oli tõdeda ja näha, et kaasa oli võetud nii lapsi, kui ka kaaslasi ja rahvast oli mõnekümne lähedal. Lisaks oli esindatud ka Naiskodukaitse Tamme jaoskond.

Sellekordseks tõmbenumbriks kujunes jääauk, mis sai sauna kõrval olevasse veekogusse lõhutud ja hiljem saunaliste karastamisel suureks abimeheks kujunes.

Foto: T.Pihlik. Lauamängud hubases toas.

Lisaks sai käidud väiksel matkal, et uudistada Taevaskoja väga kaunist loodust.

Ei puudunud ka seltskondlikud- ja lauamängud meie tegevustes.

Foto: T.Pihlik. Seiklejad.

Peale päikeseloojangut sai süüdatud küünlad meenutamaks märtsiküüditamise ohvreid.

Suured tänud korraldamise ja organiseerimise eest Tamme mk Õpperühmale ja erilised tänud Teele HENN´ule!

 

Tamme mk pealiku abi

Rubriigid: kroonika | Talvepäevad 25-26.03 kommenteerimine on välja lülitatud

Tartu vabastamise 98. aastapäev

DSC_1473

Tähtvere monument. Foto: M.Mätlik

Täna 98. aastat tagasi 14.jaanuaril 1919.aastal toimusid Tähtvere väljadel lahingud Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa üksuste vahel, mis määrasid suuresti Vabadussõja edasise kulgemise. Tähtvere lahingutega saavutasid Eesti Vabariigi poolel võidelnud üksused tähtsa võidu, mis tagas omakorda Tartu linna kui ka Lõuna-Eesti vabastamise.

DSC_1426

Enn Tarto. Foto: M.Mätlik

Selle olulise lahingu meenutamiseks toimus taaskord Tartu Memento eestvedamisel Tartus Tähtvere pargis mälestusüritus. Kohal olid Tartu Memento liikmed, Tartu linna esindaja, Kaitseliidu Tartu maleva ja Tamme malevkonna esindajad. Lisaks olid esindatud erinevad seltsid ja akadeemilised organisatsioonid. Mitme kõneleja sõnavõtust jäi kostma, et paljud tänapäeva noore ei tea/ei huvitugi tänase päeva tähtsusest. Seetõttu loodan, et järgnevatel aastatel meie liikmed hariks endeid ja oma noori, et me ei unustaks Vabadussõjas osalenuid sh. langenuid.

DSC_1430

Pärjatoimkond. Foto: M.Mätlik

 

 

Rohkem pilte on näha SIIT!

Suured tänud osalejatele ja panustajatele! Kiitus tublidele Tamme mk pärjatoimkonna meestele!

 

Tamme malevkonna pealiku abi

Rubriigid: kroonika | Tartu vabastamise 98. aastapäev kommenteerimine on välja lülitatud

Jõulutervitus 2016

tamme-mk-joulusoov-2016

Tenno Mätlik

n-srs (r)

Tamme malevkonna pealiku abi

Kaitseliidu Tartu malev

Rubriigid: kroonika, uudis | Jõulutervitus 2016 kommenteerimine on välja lülitatud

Arenguseminar 2016

Pühapäeval 20.novembril toimus Tamme malevkonna arenguseminar AHHAA teaduskeskuses. Kohale oli kutsustud malevkonna juhatuseliikmed, erinevad eriala- ja allüksustepealikud.kusimused

Arutamisel olid erinevad malevkonna elu puudutavad teemad sh. allüksuse struktuur ja selle ajakohastamine, liikmete aktiivsus, ergutamised, sümboolika jne. Vabatahtlike töökuse ja mõtete tulemiks kujunesid mitmed erinevad ideed, mida malevkonna juhtkond planeerib realiseerida lähitulevikus.

Kindlasti ootab malevkonna juhtkond kõigi liikmtete ettepanekuid malevkonna elu parendamiseks aastaringselt. Rohkem infot uurige oma vahetult pealikult!

 

Tamme malevkonna pealiku abi

Rubriigid: kroonika | Arenguseminar 2016 kommenteerimine on välja lülitatud

Laagrirutiinid ehk kuidas Naiskodukaitse taktikalises olukorras hakkama saab

16-17.aprill toimus Unikülas Naiskodukaitsele laagrirutiini õppus, mida juhendasid Tamme malevkonna kaitseliitlased Mätlik ja Kask. Kui nüüd seda lugu päris algusest alustada, siis idee taolise laagri korraldamiseks hakkas kooruma juba varasematest ühisüritustest. Märtsi esimesel nädalal sai aga kolmekesi, koos Mätliku ja Prantsiga, laua taha istutud ja esimesed kindlad suunised paika pandud. Sealt edasi läks planeerimine väga ladusalt ja enne kui arugi saime, oli ideid rohkem kui teostada oleks jõudnud. Nüüd ei jäänudki üle muud, kui ainult laagrit ennast oodata, mis sel hetkel veel nii kaugel tundus. Kohati tekkis idealismi taga ajades juba ülemõtlemise tunnegi. 15.aprilli õhtul koondasime naised tagalakeskuse õppeklassi ja rääkisime ära nädalavahetuse teoreetilise poole. Klassis oli nägusid, kes varasemast tuntud metsahundid kui ka inimesi, kes päris esimest korda metsatarkusi omandamas. Käsitletavaid teemasidki sai seetõttu põhjalikumalt uuritud. Paaritunnise loengu lõpus, kui ühtki küsimust enam polnud, läksid laagrilised koju varustust pakkima, kes enesekindlamana, kes ärevuses, kuhu end nüüd ometi segatud sai.

Hommikul kell kaheksa olid kõik uuesti tagalakeskuses ja algas masinate koormamine. Telgid, vesi, labidad, kirved, saed ja hirmsamas koguses maskeerimisvõrke. Kursuslastele väljastati relvad, milledeks sel korral olid puidust maketid. Aga ega need sellepärast vähem hoolt saanud: kes oma relva kuhugi unustas, sel oli ka karistus kohe soolas. Maastikule jõudes tervitas meid hommikune kevadpäike, linnud röökisid laulda nii, et oma mõtteidki ei kuulnud, kevad tuli mühinal. Esimese ülesandena moodustati kaks jagu, kes kahel erineval viisil panid üles telgid. Esimene jagu pingutas telgi lühikeste vaiadega, nööre kasutamata. Selliselt kinnitades on telgis veidi rohkem ruumi, kuid häire korral peab kogu jagu end uksest välja pressima. Teise jao ülesandeks sai telk pingutada nööridega. Sellise püstitamise puhul jääb telgi alumine äär vabaks ning häire korral saavad võitlejad ääre alt välja pugeda, igaüks kohe oma suunda julgestama. Loomulikult toimus ka telkide maskeerimine. Järgnevalt sai kumbki jagu rajada oma käimla. Võis näha juba jagude vahelist rivaalitsemist, kes oli kiirem ja kelle käimla ilusam. Ilm muutus järjest soojemaks ja päike paistis aina kõrgemalt. Uue tunni teemaks sai tunnimehe tegevus ja tunnussõna. Peale teooria kordamist said kursuslased erinevaid juhtumeid ise proovida. Paar vabatahtliku tunnimeest hakkasid laagris patrullima ja samal ajal mõtles ülejäänud seltskond välja stsenaariumi, mida tunnimeestele ette mängida. Küll sattus laagrisse erinevas suuruses ja erinevalt käituvat vastast kui ka omasid, kes tunnussõna ei teadnud. Peale igat läbimängu toimus olukorra analüüs, kus kõik osapooled said sõna sekka öelda. Selliselt jõuti lõpuks ka parimate võimalike lahendusteni. Järgnevalt läks metsa all hirmsam kolin lahti, kõik otsisid välja oma katelokid ja õppimisse tuli sisse tunniajane lõuna. Lisaülesandena pidid jaod lõuna lõpuks endi seast jaoülemad leidma.

Lõuna järgselt määrati ringkaitse positsioonid, mida seejärel risust puhastama hakati. Korrastati ka jooksuteed positsioonidele. Nüüd ei jäänudki üle muud, kui hakati drillima tegevust häirete korral. Laagrilised pugesid telki ja jäid häiret ootama. Teises jaos oldi lausa nii agarad positsioonidele jooksma, et jõuti isegi küsima tulla, kas jaoülem võib ise häire anda. Üldhäirete vahele prooviti ka vaikset häiret, drillimise tuhinas aga ei märgatud, et vastane oli laagri avastanud ning viimase häire algatas vastase tulekontakt. Kahju ainult, et instruktor Kask sel hetkel laagris ei viibinud, tal oli ainsana maketi asemel kaasa võetud päris relv. Üksik vastane eemaldus, nähes kui kiirelt laager reageeris. Nüüd algas kibekiire tegutsemine ning laagriliste üllatuseks tuli kogu hoole ja armastusega rajatud laager kokku pakkida, masinale tassida ja ise järgi hüpata. Sel ajal kui viimaseid varustuselemente masinale upitati, vaatasid Mätlik ja Kask kaardilt välja uue laagri asukoha. Kulus 16 minutit ja endisest laagrikohast andsid aimu vaid veoki jäljed teel.

Hüppe järgselt võeti uues kohas esimese asjana sisse ringkaitse ümber masinate kuniks instruktorid valisid välja parima „parkla“. DAF sai aetud noorte kuuskede vahelt läbi suurte puude varju ja kogu kursus hakkas autojuhi juhendamisel masinat maskeerimisvõrkudega katma. Samal ajal läksid instruktorid ja jaoülemad laagrikohta välja luurama. Lõpuks leiti ühel künka nõlval noorte kuuskede vahele sobiv koht. Instruktoritena oli hea vaadata kuidas kursuslased iseseisvalt tegutsesid. Kes veel maskeeris masinat, kes hakkasid juba varustust 150 meetrit eemal asuvale laagripaigale vedama. Kui veok oli ilusa rohelise teki alla peidetud, kutsusid instruktorid laagrilised korraks kokku, et rõhutada heli ja valgusdistsipliini vajalikkust. Instruktorid hoiatasid vastase eest, kellest naiskodukaitsel polnud veel aimugi. Nimelt oli umbes samal ajal tagalakeskuses kogunemas kaheksa liikmeline vastutegevus. Kursuslaste tegevus jätkus telkide püstitamise, maskeerimise, käimla rajamise, ringkaitse positsioonide määramise ning vaatlusposti rajamisega. Kogu selle tegevuse ja sagimise vahel lahkus järjekordselt instruktor Kask laagrist.

Buss sõitis tagasi eelmisesse laagrisse ja veidi hiljem oli kuulda ka läheneva Unimogi mürinat, vastane jõudis alale. Õhtu oli käes, päikese loojumiseni oli jäänud veel viimane tund. Taevas oli selleks hetkeks ähvardavalt pilve tõmmanud. Vastutegevus täitis oma toidunõud ja istus maha kuulama, mis ülesanne neid sel ööl ees ootab. Luurekäsu järgselt sõitis instruktor Kask koos toidutermostega tagasi laagrisse, jättes vastutegevuse eesseisvat luureülesannet koordineerima. Laagris toimus endiselt vilgas tegevus, mis vaibus kui toidutermosed telkide juurde jõudsid. Seekord oli metsaalune suhteliselt vaikne, kuulda oli vaid üksikuid kolksatusi kui katelokkidega toidu järgi tuldi. Samal ajal oli mehitatud vaatluspost ning laagri patrull, kes pääsesid sööma kui esimesed lõpetanud neid välja vahetama läksid. Söömise katkestas raadiost kõlanud sideseanss: „Nuuskmõmmik, siin väike My, kuuldel“. „Nuuskmõmmik kuuldel“. „Sabatäht!“. Kursuslastele pakkus selline side huumorit aga instruktorid teadsid täpselt, mis kõige selle taga peitub – luure läks liikvele. Õhtusöögijärgselt eraldi ülesandeid ja õppimist enam ei toimunud, algas rutiin. Graafikud olid tehtud järgmise päeva hommikuni. Päike oli horisondi taha vajunud, pilved veidi tagasi tõmmanud ning kuu heitis valgust metsa alla. Instruktorid seadsid oma telkmantlid kursuslaste telkidest veidikene eemale ning istusid omakeskis sosinal jutustades. Laager magas, metsa all oli vaikne, aeg-ajalt oli kuulda vaid uue vahetuse liikumist postile.

Enne kella ühtteist liikus instruktorite lähedusse lahingpaar, kes jäi ümbust jälgima/kuulama. Omakeskis arutasime, et laagri patrull vahetas mõneks ajaks asukohta. 15 minutit hiljem aga purustati instruktorite arusaam tegevusest kui kolmas võitleja tuli teatega, et on häire lõpp. Negatiivne, et häire kohta käiv info instruktoriteni ei jõudnud aga samas tuleb kiita laagrit, kes nii vaikselt ja oskuslikult ringkaitse positsioonid sisse võtsid, et polnud arugi saada, et kuskil midagi toimumas on. Kell üksteist võttis instruktor Kask raadio teel vastu olukorra ettekanded luuregruppidelt. Sama kordus kell üks öösel. Nähes, et luurel on raskusi ideaalilähedase laagri leidmisega anti ka esimene vihje laagri asukoha kohta. Vaikne kuuvalge mets paneb aga inimesed nägema tonti seal, kus seda pole, nii ka sel ööl kui laager uuesti vaikse häire korras positsioonidele kamandati kui lähim vastutegevuse grupp tegelikkuses paari kilomeetri kaugusel hoopiski oli. Öösel kell kolm sai luure veel ühe vihje. Veidi hiljem sai vastutegevus õppetunni, mis juhtub siis kui kooskõlastused tegemata jäävad. Nimelt mitte väga kaugel laagrist sattusid kaks luuregruppi üksteisele peale ning mõlemal juhul arvati, et tegemist on vastasega. Kuu oli juba päris madalale vajunud ning taevas suures osas jälle pilve läinud, oli öö kõige pimedam aeg kui raadios kõlas signaal NAANTALI. Veidi hiljem hakkas laagris ärevus järjest kasvama, küll arvas vaatluspost, et nägi midagi, küll kuulis laagripatrull ebaloomulikku heli. Lõpuks oldi kindlad, et vastane on laagri avastanud ning info kogumine käib. Idataevas hakkas tasapisi heledamalt kumama. Instruktor Kask kükitas laagri keskel ja proovis samuti luuret näha või kuulda. Kõik oli vaikne, lausa liiga vaikne. Esimesed linnud tegid oma nokad lahti, metsa all nägi järjest kaugemale. Ühes päikesetõusuga liikus instruktor laagrist välja. Veidi mööda teed edasi kõndides võis põõsa varjust leida kolm roheliste nägudega patsaani. Ajapikku kogunes 8 pealine punt ja joonistati valmis laagri plaan ja anti edasi info, mis laagri kohta koguda suudeti. Instruktor Kask andis vastutegevusele uue ülesande, milleks oli rünnak laagrile.

Jagu liikus instruktori juhtimisel ohutust kaugusest ümber laagri ja lähenes sellele künka varjus. Tipust avanes küllalt hea vaade kõigele, mis allpool toimus. Noorte kuuskede vahel maskeerimisvõrgu all olevad telgid olid aga nii hästi varjatud, et isegi instruktor Kask, kes öö otsa laagris viibis, suutis esimese hooga neist mööda vaadata. Laagris oli vaikne, liikumist vähe, hommikune päike heitis pilvede vahelt kiiri kui kõlas esimene lask. Sellele järgnes korralik tulemöll üheksast torust. Lühikese tulekontakti järel eemaldus vastane tagasi üle künka, et sel hommikul veel paaril korral laagriga kontakti astuda.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kursus oli ülesehituselt selline, et igal inimesel oli sealt midagi õppida. Lisaks Naiskodukaitsele sai oma osa ka luure ning instruktoritelgi oli ideid, mida antud laagris õpetamisel esmakordselt kasutati. Laagri võib lugeda kordaläinuks, väga meeldiv oli nädalavahetuse vältel näha motiveeritud ning õpihimulisi naisi ning hiljem lugeda positiivsusest pakatavat tagasisidet. Omalt poolt võin öelda, et peas on tekkimas juba uued ideed kursustest, mida ühiselt korraldada võiks.

Jõudu ja jaksu!

Madis Kask
Tamme malevkonna pealik

Rubriigid: kroonika, uudis | Laagrirutiinid ehk kuidas Naiskodukaitse taktikalises olukorras hakkama saab kommenteerimine on välja lülitatud

Maleva esindajatekogu valis esindusorganitesse uued liikmed

14.aprillil toimus Tartu maleva korraline  esindajatekogu, kus valiti mitmed uued liikmed maleva esindusorganitesse.

Maleva juhatuse koosseis on nüüdsest järgmine:

Malevapealik mjr Kalle Köhler
Pealiku abi      Ivar Sibul
juhatuse liikmed:
Kristjan Bachman (I malevkond)
Toomas Raud (Lõuna – Tartumaa üksikrühm) valiti 2016. a
Tarmo Pihlik (Tamme malevkond)
Märt Meesak (Elva malevkond) valiti tagasi 2016. a
Risto Pool (Põhja – Tartumaa üksikkompanii)

Keskkogul Tartu maleva esindajad:

Malevapealik mjr Kalle Köhler
liige        Ivar Sibul
liige        Gero Kartau
liige        Ernst Tungel
liige        Madis Tammeorg     valiti tagasi 2016. a      
asendusliige      Märt Meesak

Maleva revisjonikomisjoni liikmed:

Jüri Pilm
Heino Harju
Aleksandra Zaverjuhha valiti 2016. a
asendusliige Priit Kollist

Maleva esindajatekogu on maleva esindusorgan, mis moodustatakse liikmeskonda omavate maleva allüksuste, mis asuvad malevapealiku vahetus alluvuses.

 

Allikas: http://tartu.kaitseliit.ee/et/maleva-esindajatekogu-valis-uued-esindusorganitesse-uued-liikmed

Rubriigid: kroonika, liikmetele | Maleva esindajatekogu valis esindusorganitesse uued liikmed kommenteerimine on välja lülitatud