TammeTõru 2017

Taaskord on kätte jõudnud veksel, kus avalikustatakse eelmise aasta TammeTõru võitjad.

Konkursi „TammeTõru2017“ žüriis olid tänavu esindatud kolm liiget: Silvi , Linda ja Heidi, kes on tutvunud kõigi töödega ning langetanud oma otsused.
Žürii luges ja hindas kokku kaheksat lugu (Tartu vabastamise 98.aastapäev; Talvepäevad 25-26.03; TammeTõru2016 võitjad; Raekoja platsile moodustati inimsinilill;  Kergjalaväekompanii koos NATO lahingugrupi võitlejatega õppusel; Tõotan kaitsta relvaga kodumaad ja olla vapper juht lahingus!; Naiskodukaitse väljaõppes mehed metsas!?; Jõulutervitus 2017), võttes hindamisel arvesse kogu artiklit.

Žürii esitatud hindamise tulemused on järgmised (koos kommentaaridega):

I koht: Tõotan kaitsta relvaga kodumaad ja olla vapper juht lahingus.
Pealkiri on lugema kutsuv, tekst on ülevaatlik ja kaasahaarav ning informatiivne. Kindlasti huvitav lugeda. Pilt artiklis on teemasse.

II koht: Naiskodukaitse väljaõppes mehed metsas!?
Artiklist saab ülevaate toimunud ürituse kohta. Pealkiri intrigeeriv ja lugema kutsuv. Artiklist saab täpse ülevaate NKK baasväljaõppe sõdurioskuste mooduli kohta. Tekstis asjakohaseid kriitilisi märkuseid. Artikkel andis väikse ülevaate ka koostööst Naiskodukaitse ja Kaitseliidu omavahelisest koostööst. Pilt artikli juures on vaatama kutsuv nagu tekstki ning annab informatsiooni pildi näol juurde.

III koht: Talvepäevad 25-26.03
Artikkel mõnusalt kelmikas ja informatiivne, kutsub lugema.Meeldiv ja põnev on lugeda, kuid ka pildid ilmestavad ja lisavad põnevust.

 

Kokkuvõtteks soovime julgust ja tahtmist kirjutada edaspidigi Kaitseliidu tegemistest. Neid on põnev ja hariv lugeda ning artiklid on julgustavad ning kutsuvad.” žüriiliikmete kokkuvõtte.

Plaadikandja. Foto: begadi.com

Sellel korral antakse välja auhind esikohale ehk artiklile: “Tõotan kaitsta relvaga  kodumaad ja olla vapper juht lahingus”, mille autoriks oli Tenno Mätlik.

Auhinnaks: IINVADER GEAR MOD CARRIER COMBO PLAADIKANDJA

 

Tamme malevkonna pealiku abi

Rubriigid: kroonika | TammeTõru 2017 kommenteerimine on välja lülitatud

A.Nurme pöördumine 25.02.2018

Viimastel aastatel on malevkonna liikmete arv vähenenud, uusi liikmeid on lisandunud vähe ja oleme kaldteel languse suunas. Jaanuarikuu juhatuse koosolekule laekus Kaitseliidust lahkujate avaldusi hulgi. Mul on isegi piinlik seda arvu manida. 

Maleva staabist on kostnud kõvahäälseid väljendeid, et Tamme malevkond on vaja muuta Tamme üksikkompaniiks. Malevkonna moodustamiseks peab olema liikmete arv vähemalt 220 liiget. Meil on aastaid 200+ liiget. Kas suudate leppida sellise olukorraga, et oleme üksikkompanii? Kindlasti mitte!

Mida teha, et seda ei juhtuks?

1. Peame kõik- juhatus ja liikmed, pingutama uute liikmete saamiseks hästi korraldatud promoüritustel, üksikliikmetena tegema selgitustööd sõprade ja tuttavate hulgas kaitseliiduga liitumiseks. Passiivseteks muutunud liikmeid innustada ja kutsuda väljaõppele ja erinevatele üritustele isiklike kontaktide kaudu. Mitte loota juhatuse, rühmaülemate, jaoülemate kutsungitele ja meeldetuletustele. 

2. Teine võimalus on nüüd ja edaspidi olla eriti aktiivsed ja suurearvuline õppustelt ja üritustelt osavõtuga. 

90-ndatel aastatel liikmete osavõtt üritustest oli aktiivne ja suurejooneline. Pidulikel rivistustel oli siin maja tagune plats mehi täis. Nüüd me ei saa kuidagi rühma moodustamisega hakkama! 

Kaitseliidu aastapäeval viisime Julius Kuperjanovi hauale pärja kogu selle meeskonnaga rivi korras. Harri Henn ja pärg ning kogu meeskond järel. 

Nüüd on kaitseliidus valdavalt uus põlvkond ja osavõtu soov ja kohustus üritustest osa võtta on nii nigel, et ei ole võimalik koheselt isegi rühma välja panna. Komplekteerumine toimub suurte ponnistustega. See peaks olema mõtlemise ja eneseanalüüsi koht uuele põlvkonnale. Vanem põlvkond on pettunud noorema põlvkonna ükskõiksuses. 

Passiivne ja nn “viilija liige”, kas olete mõelnud sellele, kes teid ja teie “kodust tagalat” peab kaitsma teie eest. Kaitsma peate ikka ise! Kaitsekohustus ohu korral on igal vabariigi kodanikul, kuid selleks on vaja omandada oskusi ja kogemusi. 

Tamme malevkonda iseloomustab eriti siit maja eest Lenini kuju mahavõtmine ja pärast selle veel Raekoja ette linnajuhtidele vaatamiseks viimine kraana trossi otsas rippumas. See oli ikka suur julgustükk ja risk, kus vene võim oli ikka veel ettearvamatu oma repressioonidega. Seda peame uute liikmete värbamisel rõhutama ja tutvustusstendidel neid sündmusi kajastavate piltidega esile tooma. Uute liikmete värbamisel peame toonitama, et hakkate olema ajalooliselt nii väärikas malevkonnas.

Palun tõusta püsti nendel liikmetel, kes olid malevkonna loomise algatajad ja Lenini kuju mahavõtmisel osalejad. Kes olid KGB maja ülevõtmisel,sõjaväe komissariaadis toimikute ülevõtmisel (toimikud praegu asuvad Rahvusarhiivis), raudteejaamas Vene ešelonide kontrollimisel. 

Idanaaber näitas teisel pool Narva jõge nn hambaid. Kui nii, siis hammas hamba vastu! Meie hammas on suurearvuline osavõtt ja võitlustaktika hea omamine ja kasutus ja seda saame näidata juba suurõppusel “Siil”. 

Kasutan Joosep Tootsi väljendit: “Edasi, Kentuki poisid!”. Järge teate juba isegi, tulles kaasaega: “Edasi, Harri Hennu poisid!” Kohtume Siilil! 

Mina võtan ka osa ja loodan Teid kõiki seal näha tegutsemas. 

Edu, indu ja isamaa armastust kõigile. Elagu Eesti! Elagu kaitseliit ja Tamme malevkond!”

 

Aare Nurm

Tamme malevkond

Rubriigid: kroonika | A.Nurme pöördumine 25.02.2018 kommenteerimine on välja lülitatud

Tamme malevkonna üldkoosolek

Täna, 25.o2.2018.a. toimus Tamme malevkonna korraline üldkoosolek. Üldkoosolek leidis aset traditsiooniliselt KVÜÕA aulas.

Heameel on tõdeda, et paljud malevkondlased tulid kohale ja osales ka üks külaline. Koosolek algas malevkonna lipu sissetoomisega ning Eesti hümni laulmisega. Ma ei tea, kas see on EV100 pärast, kuid seekordne hümni laulmine kõlas valjemalt ja uhkemalt, kui varasemalt – aitäh Teile!

Üldkoosolekul võeti kokku eelmise aasta tegemised ja sündmused. Lisaks kuulati revisjonikomisjoni ettekannet eelmise aasta malevkonna tegevuse revideerimise kohta, kus toodi välja, et tuleks jätkata konservatiivset rahapoliitikat ja nõuti juhatuse poolt protokollide/otsuste kiiremat siselisti jõudmist.

Koosolekul kinnitati nii 2018. aasta revisjonikava, kui ka 2018. aasta omatulu kasutamine. Lisaks valiti uueks malevkonna juhatuse liikmeks A. Liebenau Toomas Sprivuli asemele, kes langes välja liisutõmbamisel. Juhatuse asendusliikmeks valiti ühehäälelt A. Alumets ja revisjonikomisjoni liikmeks valiti samuti ühehäälselt tagasi V. Vislap. Edu ja jõudu uutele ametimeestele!

Suured tänud nii koosoleku ettevalmistajatele, kui ka kõigile malevkonna liikmetele, kes olid meiega!

Tamme malevkondlased. Foto: T. Pikkmets

Isamaa  ilu hoieldes, vaenlase vastu võideldes!

 

Tamme malevkonna pealiku abi

 

Rubriigid: kroonika | Tamme malevkonna üldkoosolek kommenteerimine on välja lülitatud

Nädalavahetus täis püssirohtu ehk TIIR 1

 

Võitleja transpordiühiku roolis. Foto: T.Mätlik

Kuigi on heameel tõdeda, et lõpuks on saabunud lumine talv, siis võis sel nädalavahetusel näha Nursipalu harjutusväljal KeJvKo-i digilaigulisi võitlejaid oma oskuseid lihvimas. Nimelt olid kaitseliitlased tulnud Nursipalusse tiirulaskmistele ja lisaks harjutati tegevust hoonestatud alal ehk nn linnalahingut.

Kahjuks on talve kätte jõudmisega kohale jõudnud ka gripihooaeg, mistõttu paljud eelnevalt registreerunud pidid seekord koju ennast ravima jääma.

Antud õppusele olid kutsutud kolme kompanii võitlejad ja Tartust välja liikudes oli rännakukolonn kohati ligi 2-3 km pikkune. Heameel oli näha kohalesaabunute seas ka endiseid võitlejaid, keda polnud juba aastaid kohanud.

 

Võitleja linnalahingus. Foto: T.Mätlik

Laskjad lasketiirus. Foto: T.Mätlik

Laskmiste kiiremaks korraldamiseks, olid kasutusel kolm erinevat tiiru, kus võitlejad said oma laskeoskuseid proovile panna. Laskmistele panid korraliku punkti kuulipildurid kolmesaja meetri tiirus, kus nad lasid viimasedki sihtmärgid sõelapõhjaks.

 

Paralleelselt toimus õpe, kus võitlejatele õpetati/tuletati meelde põhitõdesid tegevus hoonestatud alal kohta. Kui esialgsed teadmised omandatud, tuli edasine tegevus läbi drillida paukmoonaga. Stsenaarium nägi ette, et  “vastane”on hõivanud hoonete kompleksi ja meie ülesandeks oli need hooned tagasi vallutada ja vastane elimineerida.

Suured tänud kõigile, kes osalesid ja panustasid antud õppuse kordaminekus!

 

 

Kõike paremat ja olge terved!

Tamme malevkonna pealiku abi

Rubriigid: kroonika, uudis | Nädalavahetus täis püssirohtu ehk TIIR 1 kommenteerimine on välja lülitatud

Tartu vabastamise 99. aastapäev

Tähtvere monument pärgadega. Foto: H.Vissel

Tähtvere monument. Foto: H.Vissel

14.jaanuaril 2018. aastal algusega kell 1300, toimus Tartu vabastamise mälestusüritus Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures, mille korraldas Tartu Memento ja vastutavaks isikuks oli juhatuse liige Endel Uudevald.

Eesti Vabadussõjas suudeti 7. jaanuariks 1919 enamlaste pealetung seisma panna. Selleks ajaks olid suutnud Eesti väed end piisavalt mobiliseerida ja hakkasid vallutatud alasid taas vabastama. Peale Tapa vabastamist suundusid soomusrongid nr 1 (ülem oli Anton Hirv) ja nr 3 (ülem oli Oskar Luiga) Tartu suunas. Koos soomusrongidega liikusid Tartu poole partisanid leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel.

14. jaanuaril 1919 võideti lahing Tähtvere väljadel, Tartu vabastamine innustas Eesti üksusi. Eesti vägede võit lõpetas tapatalgud Krediidikassa keldris, kus bolševikud olid metsikult tapnud 33 süüta inimest.
Võidu järel Tähtvere väljadel, Tartu vabastamist ja tapatalgute peatamist Krediitkassa keldris jätkasid Eesti väed ning Kuperjanovi partisanid võitlust Lõuna-Eesti eest. Leitnant J. Kuperjanov langes Paju lahingus saadud haavadesse 2. veebruaril 1919. Aasta pärast, 1920. aastal sõlmiti Tartu rahu.
Traditsiooniliselt kogunesid Tähtvere parki võidu- ning leinaüritusest osavõtjad. Monumendi juures oli näha: Tartu Memento esindus, Pitka Relvavendade esindus, Vabadusvõitlejate esindus, Ristideta Hauad esindus jne.

Pärjatoimkond. Foto: H.Vissel

Ürituse avamisel kell 1300 lauldi Eesti Vabariigi hümni. Pärast Tartu Memento esimehe Enn Tarto lühikest sõnavõttu viisid vaimulikud läbi mälestuspalvuse.
Seejärel algasid lühisõnavõtud ja pärgade asetamine. Esimesena asetas pärja Tartu linna esindaja, seejärel tõid leinapärja Kaitseliidu Tartu Maleva pealik kolonelleitnant Kalle Köhler ja pärjatoimkond oli taaskord Tamme malevkonna baasil mehitatud. Peale Kaitseliitu asetas pärja KVÜÕA esindaja. Tartu Memento poolt asetasid leinapärja Tartu Memento esimees Enn Tarto ning Tartu Memento juhatuse liige Endel Uudevald. Pärjad asetasid ka korporatsioon Vironia esindus, Pitka Relvavendade organisatsiooni esindus ja Vabadusvõitlejate esindus.

Kaitseliidu Tartu malevapealik. Foto: H.Vissel

Kohale tulnud inimesed Tähtvere pargis. Foto: H.Vissel

Kuna järgmine aasta on 100. aastapäeva mälestusüritus, siis loodame näha kohal rohkem huvilisi ja kaitseliitlasi, keda täna oli kohal ca 10.

Suured tänud kõigile korraldajatele ja erilised tänud Tamme malevkonna esindajatele!

 

Kõike paremat ja olge terved!
Tamme malevkonna pealiku abi

Rubriigid: kroonika | Tartu vabastamise 99. aastapäev kommenteerimine on välja lülitatud

Jõulutervitus 2017

Tenno Mätlik

n-srs (r)

Tamme malevkonna pealiku abi

Kaitseliidu Tartu malev

Rubriigid: kroonika | Jõulutervitus 2017 kommenteerimine on välja lülitatud

Naiskodukaitse väljaõppes mehed metsas!?

Kuidas on seotud Naiskodukaitse (NKK) Tartu ringkonna baasväljaõppe (BVÕ) ja Tamme mk instruktorid?

Väga lihtne, taaskord osalesid malevkonna võitlejad Naiskodukaitse Tartu ringkonna baasväljaõppe “Sõdurioskuste” mooduli väljaõppes instruktoritena.

Kaitseliitlase individuaalvarustus. Foto: Sander Ilvest

Üldisemalt jaguneb NKK BVÕ neljaks mooduliks: organisatsiooniõpetus, esmaabi, toitlustamine ja sõdurioskused. Siinkohal tooksin välja sõdurioskuste mooduli teemad, mis lühikese, kuid väga intensiivse nädalavahetusega läbitud said:

  • käsiraadiojaam ja raadiosideprotseduurid;
  • relvaõpe;
  • automaadi käsitsemine ja laskeasendid;
  • kaardi tundmine;
  • töö kaardiga;
  • maastikul liikumine;
  • varustus ja seljakoti pakkimine;
  • maskeerimine;
  • liikumisviisid;
  • sõdurirada;
  • jms.

Ehk vaadates tunnikava, siis ajateenijad õpivad ja drillivad antud teemasid ca 8 nädalat sõduribaaskursuse raames või Kaitseliitlased 10 päeva jooksul sõdurioskuste kursuse läbimisel. Siinkohal pean tõdema, et kahjuks on jah antud moodulis teemasid väga palju ja aega nende läbimiseks väga vähe, kuid suureks teguriks on kursuslaste kõrge motivatsioon kõiki teemasid maksimaalselt õppida. Kindlasti küsige lisaõppematerjale oma allüksuse instruktorilt.

Maskeeritud maastur maastikul. Foto: T.Mätlik

Lisaks kohustuslikule õppekavale, said kursuslased harjutada oma tegevusi laagripatrullis, telgi püstitamises, katelokiga toidu valmistamisel ja lähikaitsepositsioonide rajamisel.

Suured tänud kursuse toimkonnale, toitlustajatele, instruktoritele ja kõige suuremad tänud kursuslastele, kes pidasid vastu ja õpetasid ka meid! Edu Teile kõigile edasises teenistuses!

 

Tamme malevkonna pealiku abi

Rubriigid: kroonika, uudis | Naiskodukaitse väljaõppes mehed metsas!? kommenteerimine on välja lülitatud

Tõotan kaitsta relvaga kodumaad ja olla vapper juht lahingus!

…. just sellisena kõlas nooremallohvitserikursuse (NAK) kursantide vanne Kotkalennul.

Kaitseliidu kooli tasemekursuste lõpuharjutus KOTKALEND toimus 09-15.oktoobril Marjamaa vallas. Sellel suurõppusel osales rohkem kui 500 võitlejat, Eesti malevatest, ajateenijad Vahipataljonist ja ka liitlaste üksus Prantsuse armeest. Taaskord oli hea meel tõdeda, et iga aastaga on õppuste sisu ja tase paremaks muutunud.

Õppustel osalejaid ootas Varbolas välikokkade poolt kokku keevitatud maitsev kombisupp ja burks Autor: Aet Kala

Tamme malevkonna võitlejaid kahjuks sellel aastal kursantide (jaoülemad, rühmavanemad, rühmaülemad) nimekirjas ei leidunud, kuid tublid Tartu maleva kaitseliitlased olid oma taset ja teadmiseid näitamas nii omadele, kui ka vastasele lahinguväljal. Hea meel on näha, et mitmed võitlejad, kes mõned aastad tagasi olid NAK-is, sooritasid nüüd kas rühmaülema või -vanema taset. Tänavusel Kotkalennul osalejaid kimbutas vihm terve nädala, kuid pühapäevaseks lõpurivistuseks Varbola linnuses oli päike väljas.

Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili tänas lõpurivistusel kõiki Kotkalennul osalejaid ja õppuse korraldajaid hea soorituse eest. “Võite olla uhked kordaläinud õppuse ning oma sõjalise ettevalmistuse taseme tõstmise üle. Nüüd järgneb teil juhtidena töö juba oma allüksustes. Ka sellel õppusel näitasime , et me suudame, oskame ja tahame kasutada oma õigust kodumaad kaitsta“, ütles Kaitseliidu ülem.

Oma panuse andsid Tamme mk kaks võitlejad, kes üks oli vahekohtuülem (reedest-pühapäevani) ja teine NAK-i jaoülemate hindaja/vahekohtunik (kolmapäevast-pühapäevani).

 

Tamme malevkonna pealiku abi

 

Rubriigid: kroonika | Tõotan kaitsta relvaga kodumaad ja olla vapper juht lahingus! kommenteerimine on välja lülitatud

Kergjalaväekompanii koos NATO lahingugrupi võitlejatega õppusel

Kaitseväe keskpolügoonil toimus 25.09 – 01.10.2017  Kaitseliidu Lõuna

SIBUL 2017 plakat. Foto: Tartu malev

maakaitseringkonna (LõMKR) õppekogunemine ja suurõppus SIBUL 2017, kus Lõuna-Eesti malevad koostöös Eestis asuva NATO lahingugrupiga harjutasid konventsionaalse lahingutegevuse oskusi.

Õppuse SIBUL 2017 stsenaariumi kohaselt viisid Kaitseliidu LõMKR lahing- ja tagalakompaniid läbi  kaitsetegevusi ning neid ründas kergjalaväekompanii (KeJVKo), keda toetas NATO lahingugrupp.

Antud KeJVKo komplekteeriti Tamme, Esimese ja Elva malevkondade võitlejate baasil. Võitlejad said reedel teavituse õppusele kogunemiseks ja juba mõni tund hiljem võis näha maleva tagalakeskuse lähedal Eesti kaitseväevormis kaitseliitlasi saabumas silmis sära ja näos naeratus, kaasvõitlejaid tervitades.  Sellel ajal, kui toimus võitlejate formeerimine, askeldasid juba agaralt väliköögi katelde taga väliköögimeeskonna liikmed, kes valmistasid isikkoosseisule enne maastikule liikumist meeldiva kõhutäie sooja toitu ja jooki.

Tänu kaitseliitlaste kõrgele motivatsioonile ja oma professionaalsusele toimus formeerimine ilma suuremate tõrgeteta ning saadi kiirelt maastikule välja liikuda. Maastikule jõuti sügiseselt pimedal ajal ning seal toimus juba tegevus üksuste drillide põhiselt (ringkaitsed, julgestused, valgus- ja helidistsipliin jne). Mõni tund saadi silma kinni lasta, kui juba oli vaja ärgata ja õppuse stsenaariumi kohaselt rünnaku lähtejoon ületada. KeJVKo koosseisus oli ka liitlaste jalaväe rühm, kes toetas rünnakut antud lahingukoridoris. Ühe rühma ülesanne oli liikuda läbi soo vastasest mööda, et takistada nende eemaldumist ja lisajõudude juurde tulemist. Teised rühmad teostasid rünnakut ettenähtud rünnakukoridoris. KeJVKo edenes nii edukalt, et kõrgemalt tuli käsk veidi tagasi tõmbuda ja oma positsioonid kindlustada.

Kaitseliitlased ja NATO lahinggrupi võitlejad/tehnika. Foto: T.Mätlik

Samaaegselt toimusid ka kahes teises rünnakukoridoris liitlaste motoriseeritud üksuste rünnakud, kus LõMKR lahingukompaniid suutsid korralikult nende tempot aeglustada erinevate pioneeritõkete, kindlustatud kaitsepositioonide ja pettemanöövritega. Laupäeva õhtuks oli rindejoon edenenud ja üksused said pimeduses taas tempo maha võtta ning oma positsioonid kindlustada. Mõned tunnid puhkust ja taas oli vajadus end valmis seada rünnaku jätkamiseks.

Jõe ületamine. Foto: T.Mätlik

Lisaks põhilahingüksustele oli ka erinevaid väiksemaid üksuseid (meditsiinigrupp, luurejagu, täpsuslaskurid jne). Kõigil olid oma kindlad ülesanded, mida täideti parimate teadmiste/võimaluste piires.

Kokkuvõtteks võib öelda, et antud õppus koostöös liitlastega oli väga huvitav ja õpetlik. Loodan, et saime oma tegevusega kaasa aidata LõMKR üksuste väljaõppele ning õppuse eesmärkide täitmisele.

 

Tamme malevkonna pealiku abi

Rubriigid: kroonika | Kergjalaväekompanii koos NATO lahingugrupi võitlejatega õppusel kommenteerimine on välja lülitatud

Raekoja platsile moodustati inimsinilill

6. aprillil algas MTÜ Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu eestvedamisel koostöös Naiskodukaitsega neljas heategevuslik Sinilillekampaania, millega kutsutakse Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide tunnustamiseks kandma sinilillemärki. Tartus ja Tallinnas moodustati selle sündmuse auks inimsinilill.

Tartus moodustasid raekoja platsil sinilille Eesti Üliõpilaste Seltsi, korporatsiooni Sakala, korporatsiooni Filiae Patriae, ja EÜS Põhjala liikmed, Kõrgema Sõjakooli ning Balti Kaitsekolledži kadetid, Naiskodukaitse Tartu ringkonna naiskodukaitsjad, Tartu kodutütred ja kaitseliitlased Tamme malevkonnast.

Foto: Monika Ristisaar

Edasi loe SIIT

Rubriigid: kroonika, uudis | Raekoja platsile moodustati inimsinilill kommenteerimine on välja lülitatud