Jõulutervitus 2016

tamme-mk-joulusoov-2016

Tenno Mätlik

n-srs (r)

Tamme malevkonna pealiku abi

Kaitseliidu Tartu malev

Rubriigid: kroonika, uudis | Jõulutervitus 2016 kommenteerimine on välja lülitatud

Arenguseminar 2016

Pühapäeval 20.novembril toimus Tamme malevkonna arenguseminar AHHAA teaduskeskuses. Kohale oli kutsustud malevkonna juhatuseliikmed, erinevad eriala- ja allüksustepealikud.kusimused

Arutamisel olid erinevad malevkonna elu puudutavad teemad sh. allüksuse struktuur ja selle ajakohastamine, liikmete aktiivsus, ergutamised, sümboolika jne. Vabatahtlike töökuse ja mõtete tulemiks kujunesid mitmed erinevad ideed, mida malevkonna juhtkond planeerib realiseerida lähitulevikus.

Kindlasti ootab malevkonna juhtkond kõigi liikmtete ettepanekuid malevkonna elu parendamiseks aastaringselt. Rohkem infot uurige oma vahetult pealikult!

 

Tamme malevkonna pealiku abi

Rubriigid: kroonika | Arenguseminar 2016 kommenteerimine on välja lülitatud

Laagrirutiinid ehk kuidas Naiskodukaitse taktikalises olukorras hakkama saab

16-17.aprill toimus Unikülas Naiskodukaitsele laagrirutiini õppus, mida juhendasid Tamme malevkonna kaitseliitlased Mätlik ja Kask. Kui nüüd seda lugu päris algusest alustada, siis idee taolise laagri korraldamiseks hakkas kooruma juba varasematest ühisüritustest. Märtsi esimesel nädalal sai aga kolmekesi, koos Mätliku ja Prantsiga, laua taha istutud ja esimesed kindlad suunised paika pandud. Sealt edasi läks planeerimine väga ladusalt ja enne kui arugi saime, oli ideid rohkem kui teostada oleks jõudnud. Nüüd ei jäänudki üle muud, kui ainult laagrit ennast oodata, mis sel hetkel veel nii kaugel tundus. Kohati tekkis idealismi taga ajades juba ülemõtlemise tunnegi. 15.aprilli õhtul koondasime naised tagalakeskuse õppeklassi ja rääkisime ära nädalavahetuse teoreetilise poole. Klassis oli nägusid, kes varasemast tuntud metsahundid kui ka inimesi, kes päris esimest korda metsatarkusi omandamas. Käsitletavaid teemasidki sai seetõttu põhjalikumalt uuritud. Paaritunnise loengu lõpus, kui ühtki küsimust enam polnud, läksid laagrilised koju varustust pakkima, kes enesekindlamana, kes ärevuses, kuhu end nüüd ometi segatud sai.

Hommikul kell kaheksa olid kõik uuesti tagalakeskuses ja algas masinate koormamine. Telgid, vesi, labidad, kirved, saed ja hirmsamas koguses maskeerimisvõrke. Kursuslastele väljastati relvad, milledeks sel korral olid puidust maketid. Aga ega need sellepärast vähem hoolt saanud: kes oma relva kuhugi unustas, sel oli ka karistus kohe soolas. Maastikule jõudes tervitas meid hommikune kevadpäike, linnud röökisid laulda nii, et oma mõtteidki ei kuulnud, kevad tuli mühinal. Esimese ülesandena moodustati kaks jagu, kes kahel erineval viisil panid üles telgid. Esimene jagu pingutas telgi lühikeste vaiadega, nööre kasutamata. Selliselt kinnitades on telgis veidi rohkem ruumi, kuid häire korral peab kogu jagu end uksest välja pressima. Teise jao ülesandeks sai telk pingutada nööridega. Sellise püstitamise puhul jääb telgi alumine äär vabaks ning häire korral saavad võitlejad ääre alt välja pugeda, igaüks kohe oma suunda julgestama. Loomulikult toimus ka telkide maskeerimine. Järgnevalt sai kumbki jagu rajada oma käimla. Võis näha juba jagude vahelist rivaalitsemist, kes oli kiirem ja kelle käimla ilusam. Ilm muutus järjest soojemaks ja päike paistis aina kõrgemalt. Uue tunni teemaks sai tunnimehe tegevus ja tunnussõna. Peale teooria kordamist said kursuslased erinevaid juhtumeid ise proovida. Paar vabatahtliku tunnimeest hakkasid laagris patrullima ja samal ajal mõtles ülejäänud seltskond välja stsenaariumi, mida tunnimeestele ette mängida. Küll sattus laagrisse erinevas suuruses ja erinevalt käituvat vastast kui ka omasid, kes tunnussõna ei teadnud. Peale igat läbimängu toimus olukorra analüüs, kus kõik osapooled said sõna sekka öelda. Selliselt jõuti lõpuks ka parimate võimalike lahendusteni. Järgnevalt läks metsa all hirmsam kolin lahti, kõik otsisid välja oma katelokid ja õppimisse tuli sisse tunniajane lõuna. Lisaülesandena pidid jaod lõuna lõpuks endi seast jaoülemad leidma.

Lõuna järgselt määrati ringkaitse positsioonid, mida seejärel risust puhastama hakati. Korrastati ka jooksuteed positsioonidele. Nüüd ei jäänudki üle muud, kui hakati drillima tegevust häirete korral. Laagrilised pugesid telki ja jäid häiret ootama. Teises jaos oldi lausa nii agarad positsioonidele jooksma, et jõuti isegi küsima tulla, kas jaoülem võib ise häire anda. Üldhäirete vahele prooviti ka vaikset häiret, drillimise tuhinas aga ei märgatud, et vastane oli laagri avastanud ning viimase häire algatas vastase tulekontakt. Kahju ainult, et instruktor Kask sel hetkel laagris ei viibinud, tal oli ainsana maketi asemel kaasa võetud päris relv. Üksik vastane eemaldus, nähes kui kiirelt laager reageeris. Nüüd algas kibekiire tegutsemine ning laagriliste üllatuseks tuli kogu hoole ja armastusega rajatud laager kokku pakkida, masinale tassida ja ise järgi hüpata. Sel ajal kui viimaseid varustuselemente masinale upitati, vaatasid Mätlik ja Kask kaardilt välja uue laagri asukoha. Kulus 16 minutit ja endisest laagrikohast andsid aimu vaid veoki jäljed teel.

Hüppe järgselt võeti uues kohas esimese asjana sisse ringkaitse ümber masinate kuniks instruktorid valisid välja parima „parkla“. DAF sai aetud noorte kuuskede vahelt läbi suurte puude varju ja kogu kursus hakkas autojuhi juhendamisel masinat maskeerimisvõrkudega katma. Samal ajal läksid instruktorid ja jaoülemad laagrikohta välja luurama. Lõpuks leiti ühel künka nõlval noorte kuuskede vahele sobiv koht. Instruktoritena oli hea vaadata kuidas kursuslased iseseisvalt tegutsesid. Kes veel maskeeris masinat, kes hakkasid juba varustust 150 meetrit eemal asuvale laagripaigale vedama. Kui veok oli ilusa rohelise teki alla peidetud, kutsusid instruktorid laagrilised korraks kokku, et rõhutada heli ja valgusdistsipliini vajalikkust. Instruktorid hoiatasid vastase eest, kellest naiskodukaitsel polnud veel aimugi. Nimelt oli umbes samal ajal tagalakeskuses kogunemas kaheksa liikmeline vastutegevus. Kursuslaste tegevus jätkus telkide püstitamise, maskeerimise, käimla rajamise, ringkaitse positsioonide määramise ning vaatlusposti rajamisega. Kogu selle tegevuse ja sagimise vahel lahkus järjekordselt instruktor Kask laagrist.

Buss sõitis tagasi eelmisesse laagrisse ja veidi hiljem oli kuulda ka läheneva Unimogi mürinat, vastane jõudis alale. Õhtu oli käes, päikese loojumiseni oli jäänud veel viimane tund. Taevas oli selleks hetkeks ähvardavalt pilve tõmmanud. Vastutegevus täitis oma toidunõud ja istus maha kuulama, mis ülesanne neid sel ööl ees ootab. Luurekäsu järgselt sõitis instruktor Kask koos toidutermostega tagasi laagrisse, jättes vastutegevuse eesseisvat luureülesannet koordineerima. Laagris toimus endiselt vilgas tegevus, mis vaibus kui toidutermosed telkide juurde jõudsid. Seekord oli metsaalune suhteliselt vaikne, kuulda oli vaid üksikuid kolksatusi kui katelokkidega toidu järgi tuldi. Samal ajal oli mehitatud vaatluspost ning laagri patrull, kes pääsesid sööma kui esimesed lõpetanud neid välja vahetama läksid. Söömise katkestas raadiost kõlanud sideseanss: „Nuuskmõmmik, siin väike My, kuuldel“. „Nuuskmõmmik kuuldel“. „Sabatäht!“. Kursuslastele pakkus selline side huumorit aga instruktorid teadsid täpselt, mis kõige selle taga peitub – luure läks liikvele. Õhtusöögijärgselt eraldi ülesandeid ja õppimist enam ei toimunud, algas rutiin. Graafikud olid tehtud järgmise päeva hommikuni. Päike oli horisondi taha vajunud, pilved veidi tagasi tõmmanud ning kuu heitis valgust metsa alla. Instruktorid seadsid oma telkmantlid kursuslaste telkidest veidikene eemale ning istusid omakeskis sosinal jutustades. Laager magas, metsa all oli vaikne, aeg-ajalt oli kuulda vaid uue vahetuse liikumist postile.

Enne kella ühtteist liikus instruktorite lähedusse lahingpaar, kes jäi ümbust jälgima/kuulama. Omakeskis arutasime, et laagri patrull vahetas mõneks ajaks asukohta. 15 minutit hiljem aga purustati instruktorite arusaam tegevusest kui kolmas võitleja tuli teatega, et on häire lõpp. Negatiivne, et häire kohta käiv info instruktoriteni ei jõudnud aga samas tuleb kiita laagrit, kes nii vaikselt ja oskuslikult ringkaitse positsioonid sisse võtsid, et polnud arugi saada, et kuskil midagi toimumas on. Kell üksteist võttis instruktor Kask raadio teel vastu olukorra ettekanded luuregruppidelt. Sama kordus kell üks öösel. Nähes, et luurel on raskusi ideaalilähedase laagri leidmisega anti ka esimene vihje laagri asukoha kohta. Vaikne kuuvalge mets paneb aga inimesed nägema tonti seal, kus seda pole, nii ka sel ööl kui laager uuesti vaikse häire korras positsioonidele kamandati kui lähim vastutegevuse grupp tegelikkuses paari kilomeetri kaugusel hoopiski oli. Öösel kell kolm sai luure veel ühe vihje. Veidi hiljem sai vastutegevus õppetunni, mis juhtub siis kui kooskõlastused tegemata jäävad. Nimelt mitte väga kaugel laagrist sattusid kaks luuregruppi üksteisele peale ning mõlemal juhul arvati, et tegemist on vastasega. Kuu oli juba päris madalale vajunud ning taevas suures osas jälle pilve läinud, oli öö kõige pimedam aeg kui raadios kõlas signaal NAANTALI. Veidi hiljem hakkas laagris ärevus järjest kasvama, küll arvas vaatluspost, et nägi midagi, küll kuulis laagripatrull ebaloomulikku heli. Lõpuks oldi kindlad, et vastane on laagri avastanud ning info kogumine käib. Idataevas hakkas tasapisi heledamalt kumama. Instruktor Kask kükitas laagri keskel ja proovis samuti luuret näha või kuulda. Kõik oli vaikne, lausa liiga vaikne. Esimesed linnud tegid oma nokad lahti, metsa all nägi järjest kaugemale. Ühes päikesetõusuga liikus instruktor laagrist välja. Veidi mööda teed edasi kõndides võis põõsa varjust leida kolm roheliste nägudega patsaani. Ajapikku kogunes 8 pealine punt ja joonistati valmis laagri plaan ja anti edasi info, mis laagri kohta koguda suudeti. Instruktor Kask andis vastutegevusele uue ülesande, milleks oli rünnak laagrile.

Jagu liikus instruktori juhtimisel ohutust kaugusest ümber laagri ja lähenes sellele künka varjus. Tipust avanes küllalt hea vaade kõigele, mis allpool toimus. Noorte kuuskede vahel maskeerimisvõrgu all olevad telgid olid aga nii hästi varjatud, et isegi instruktor Kask, kes öö otsa laagris viibis, suutis esimese hooga neist mööda vaadata. Laagris oli vaikne, liikumist vähe, hommikune päike heitis pilvede vahelt kiiri kui kõlas esimene lask. Sellele järgnes korralik tulemöll üheksast torust. Lühikese tulekontakti järel eemaldus vastane tagasi üle künka, et sel hommikul veel paaril korral laagriga kontakti astuda.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kursus oli ülesehituselt selline, et igal inimesel oli sealt midagi õppida. Lisaks Naiskodukaitsele sai oma osa ka luure ning instruktoritelgi oli ideid, mida antud laagris õpetamisel esmakordselt kasutati. Laagri võib lugeda kordaläinuks, väga meeldiv oli nädalavahetuse vältel näha motiveeritud ning õpihimulisi naisi ning hiljem lugeda positiivsusest pakatavat tagasisidet. Omalt poolt võin öelda, et peas on tekkimas juba uued ideed kursustest, mida ühiselt korraldada võiks.

Jõudu ja jaksu!

Madis Kask
Tamme malevkonna pealik

Rubriigid: kroonika, uudis | Laagrirutiinid ehk kuidas Naiskodukaitse taktikalises olukorras hakkama saab kommenteerimine on välja lülitatud

Maleva esindajatekogu valis esindusorganitesse uued liikmed

14.aprillil toimus Tartu maleva korraline  esindajatekogu, kus valiti mitmed uued liikmed maleva esindusorganitesse.

Maleva juhatuse koosseis on nüüdsest järgmine:

Malevapealik mjr Kalle Köhler
Pealiku abi      Ivar Sibul
juhatuse liikmed:
Kristjan Bachman (I malevkond)
Toomas Raud (Lõuna – Tartumaa üksikrühm) valiti 2016. a
Tarmo Pihlik (Tamme malevkond)
Märt Meesak (Elva malevkond) valiti tagasi 2016. a
Risto Pool (Põhja – Tartumaa üksikkompanii)

Keskkogul Tartu maleva esindajad:

Malevapealik mjr Kalle Köhler
liige        Ivar Sibul
liige        Gero Kartau
liige        Ernst Tungel
liige        Madis Tammeorg     valiti tagasi 2016. a      
asendusliige      Märt Meesak

Maleva revisjonikomisjoni liikmed:

Jüri Pilm
Heino Harju
Aleksandra Zaverjuhha valiti 2016. a
asendusliige Priit Kollist

Maleva esindajatekogu on maleva esindusorgan, mis moodustatakse liikmeskonda omavate maleva allüksuste, mis asuvad malevapealiku vahetus alluvuses.

 

Allikas: http://tartu.kaitseliit.ee/et/maleva-esindajatekogu-valis-uued-esindusorganitesse-uued-liikmed

Rubriigid: kroonika, liikmetele | Maleva esindajatekogu valis esindusorganitesse uued liikmed kommenteerimine on välja lülitatud

Tamme malevkonna uus pealik on Madis KASK

Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm allkirjastas 8. aprillil käskkirja, millega määras Tartu maleva Tamme malevkonna pealikuks Madis Kase (27).

Foto: erakogu

Madis KASK Foto: erakogu

Madis Kask on pärit Paidest, kus lõpetas keskkooli.  Pärast keskkooli oli ta 8 kuud vabatahtlikuna Taanis ning seejärel astus Eesti Maaülikooli, mille lõpetasin geodeedina.  Madis on teinud erinevaid töid ning praegu töötab ta AHHAA 4D elamuskinos administraator/operaatorina.

Madis liitus Kaitseliiduga 2010. aastal, kus oli algul Akadeemilises malevkonnas , kuid 2011. aastal liitus Tamme malevkonnaga. Madis on olnud SA struktuuris laskur, jaoülema abi ja jaoülem. Lisaks on täitnud ta malevakonna spordipealiku ja sekretäri ülesandeid.

Soovime Madisele jaksu ja edu uuel ametikohal!

 

Allikas: http://tartu.kaitseliit.ee/et/tamme-malevkonna-uus-pealik-madis-kask

Rubriigid: kroonika | Tamme malevkonna uus pealik on Madis KASK kommenteerimine on välja lülitatud

TammeTõru2015 võitjad

Konkursi „TammeTõru2015“ žürii koosseisus Eha J., Girtel L., Pille T., Heidi T. ja žürii esimees Silvi T. NKK Tamme jaoskonnast on tutvunud kõigi töödega, arutanud ja otsustanud järgmiselt: eraldada pikad lood ja lühilood ning hinnata neid vastavalt.

Žürii luges ja hindas kolme pikka (Tamme malevkonna 25. aastapäeva pidulik õhtusöök, Toimusid Tartu maleva suvepäevad, Tamme võitlejad Kaitseliidu tasemekursuste lõpuharjutusel „KOTKALEND 2015“) ja kolmeteist lühilugu (Tamme malevkonna üldkoosolek, Tamme malevkonna talvepäevad, Tamme malevkonna ja Elva üksikkompanii (SKaKo-de) tiirulaskmine ja erialaõpe, Tunnustamine EV aastapäeval, Toimus Tamme malevkonna üldkoosolek, Vabariigi aastapäev 24.02.2015, Elroni kuu kangelane on kaitseliitlane!, Tamme malevkond ootab kõiki kaasvõitlejaid oma 25. aastapäeva tähistamise üritustele, Selgusid “TammeTõru 2014” võitjad!, Pühitseti Tamme malevkonna lipp, Tartu maleva suvepäevad, Toimus suurõppus SIBUL 2015, Tamme mk jõulutervitus!).

patriot-od

Fliis-jakk. Foto: relvad.ee

1. Pikkade kirjutiste parim artikkel on: Toimusid Tartu maleva suvepäevadautor
Merit EENSOO

…. auhinnaks on HELIKON PATRIOT DOUBLE HEAVY FLIIS-JAKK, OLIIV.

2. Lühilugude parim artikkel on: Elroni kuu kangelane on kaitseliitlane! ‒ autor Tenno MÄTLIK

…. auhinnaks on HELIKON PATRIOT DOUBLE HEAVY FLIIS-JAKK, OLIIV.

 

“Kokkuvõtteks võib öelda, et tegelikult olid kõik kirjutajad tublid! Tore, et kaitseliitlased kajastavad neile olulisi sündmusi. Eks nende kirjutiste varjatud eesmärk ole ju selles, et lugeja saab teada: Kaitseliidus olla on hea, vajalik, tore, sinna lähen ma hea meelega. Ka häälestab see lugejat tulevasteks üritusteks (lähen kindlasti kohale, võtan osa jms). Kindlasti tuleks kõiki kirjutajaid julgustada ja tunnustada” toob kokkuvõtvalt välja zürii esimees.

 

Tamme malevkond

Rubriigid: kroonika, liikmetele | TammeTõru2015 võitjad kommenteerimine on välja lülitatud

Erukapten Harri Hennu ärasaatmine 02.03.2016

Täna toimus erukapten Harri Hennu ärasaatmine Tallinna Metsakalmistul.

TEKE9529

Harri Hennu Tartu võitluskaaslased. Foto: S.Teder

Rohkem fotosid sõjaväelisest matusest: mil.ee

 

Tamme mk

Rubriigid: kroonika, uudis | Erukapten Harri Hennu ärasaatmine 02.03.2016 kommenteerimine on välja lülitatud

Kaitseliit liidab

See pole klassikaline Kaitseliidu kroonika sissekanne väljaõppe, ürituse või teavituse kohta, vaid ülevaade, kuidas Kaitseliit suudab liita kahte hinge üheks.

Lugu sai alguse 2013.a. kevadel, kui toimus järjekordne Tamme mk TSOBKkl ning täpsemalt ühe kursuslase ja instruktori tutvumisest. Kursuse vältel avastas neiu, et ta sooviks panustada Kaitseliidu tegevusse ja seetõttu tegi ta avalduse Naiskodukaitsest ületulekuks Kaitseliitu. Kursuse lõppetes arenes nende tutvusest sõprus ja sõprusest kooselu. See ei juhtunud üleöö ega olnud “armastus esimest silmapilgust” vaid arenes mitme kuu vältel.

IMG_1165

Foto: E.Nesler

Eks neiu oli teadlik, et ta on noormehe jaoks alati esimene- kohe peale Kaitseliitu, mida
neiu on saanud ka omal nahal kahjuks tunda, kui mees on teinekord nädal aega Kevadtormil, Kotkalennul või mitu järjestikku nädalavahetust taaskord metsas. Samas on mõlemad õnnelikud, et Kaitseliidu poolne tutvus-/sõprusringkond on nõnda ühtehoidev ja toetav ka väljaspool Kaitseliidu tegevust.

10453176_10152578397002949_570696140_n

Foto: E.Alakivi

Olnud on ka nende kooselus olukordi, kus ühel nädalavahetusel on üks metsas/kursusel ja järgmisel teine – aga antud tegevus liidab neid, kuna ühised huvid ja eesmärgid Kaitseliidus on pigem nende endi tuleviku ja perekonna julgeoleku kindlustamine.

ABC_5562

Foto: A.Vettik

29.veebruaril 2016.a. toimus nende kahe Kaitseliidu tegevliikme registreerimine ning saame olla õnnelikud, et Kaitseliit liidab!

 T.M

Rubriigid: kroonika, uudis | Kaitseliit liidab kommenteerimine on välja lülitatud

Tamme üldkoosolek 27.02.2016

27.veebruaril toimus selle aasta Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna üldkoosolek. Koosolek leidis aset juba traditsiooniliseks muutunud KVÜÕA aulas, kuid seekordne üldkoosolek oli esimene oma Tamme malevkonna lipu all olles.

Üldkoosoleku alguses toimus leinaseisak langenud kaasvõitlejate mälestuseks.

Üldkoosolekut juhatas Asko Aren, abijuhataja oli Märt Reedi ja protokollija Kerli Telve. Kuna Üldkoosoleku alguses jäi 8 tegevliiget puudu, et kokku saada nõutav kvoorum, tuli hääletamist nõutavate päevakorrapunktide käsitlus ette alles tund hiljem planeeritus algust, mis tuleneb KL koosolekute pidamise korrast.

Kuulati ära Tamme mk 2015.aasta tegevusaruanne, revisjonikomisjoni 2015.aasta revisjoniaruanne, 2016.aasta revisjonikava, 2015.aasta omatulude eelarve täitmine, 2016.aasta omatulude eelarve tutvustus ning Tamme malevkonna 2016.aasta käsu tutvustamine.

Lisaks valiti üldkoosolekul järgmised liikmed: Rein Vanja (revisjonikomisjoni asendusliige), Madis Kask (Tamme mk juhatuse liige) ja Lauri Lokko (Tartu maleva esindajatekogu asendusliige).

 

Edu ja jaksu kõigile Tamme malevkonna liikmetele!

Rubriigid: kroonika, uudis | Tamme üldkoosolek 27.02.2016 kommenteerimine on välja lülitatud

In memoriam Harri Henn

Isamaa ilu hoieldes,

vaenlase vastu võideldes …

Tamme malevkond mälestab oma esimest pealiku ja loojat

Harri Hennu

28. aprill 1942 – 25.02.2016

Avaldame kaastunnet omastele, kaasvõitlejatele ja sõpradele.unnamed

 

 


Täna langetavad Tamme malevkonna liikmed pea, kuna viimsele teekonnale on asunud malevkonna asutaja ja esimene pealik Harri Henn.

Harri Henn on olnud läbi elu rahvamees. Talle on meeldinud kirjutada. Nii võib lugeda tema kirjutisest järgmist:

„Harva sünnib inimesi, kes on sangarid, kangelaslikud oma elutöö ja saavutustega. Miljardeid inimesi on elanud maakeral, kuid ainult väga vähesed neist on jäänud surematuiks, kellede nimi ühes nende tegudega elab ajaloo hämarast videvikust igaveste aegadeni. Need on kelle vastu loodus on olnud helde ja keda ta puistanud üle oma õilsamate andidega, millest küll suurim on töötahe, visadus ja tahe saavutada seda, mis on õige ja õilis, igavene ja ilus. Need inimesed on kui valgustajad oma kaasajale. Nad osutavad suunda, nad annavad jõudu, nad loovad endaga uusi väärtuslikke ajajärke, loovad ümber rahvuslikku moraali ja kroonivad paljude sugupõlvede ihalused ja alateadlikud soovid võiduga. Õnnelik on ühiskond, kellel on palju aateliselt meelekindlaid mehi ja naisi“.

Harri Hennu suurimateks saavutusteks saab lugeda kolme tegu: Tamme malevkonna loomine, V. I. Lenini kuju eemaldamine Kaitseliidu Tartu maleva maja eest 23.08.1990 ning Tartu KGB maja hõivamine ja valvamine. Need on nõudnud palju kodanikujulgust ning mõttekaaslaste leidmist. Kuid vähetähtsad pole ka teised Harri Hennu eestvedamisel läbiviidud teod: mälestusmärkide avamised ja taastamised, sõjavetoimikute hõivamine, sõjaväeladude varade laialitassimise takistamine jt. Nimekirja võib jätkata pikalt ning iga asja juures on detaile, mis vääriksid äramainimist.

Harri Henn Henn on organiseerinud aastaid narko- ja kuritegevuse ennetusliku projekti “Noor iseteadev riigikodanik-turvaline Mustamäe” raames haukalaagreid Aegna saarel.

Erukapten Harri Henn on töötanud juhtivatel Kaitseliidu ja kaitseväe ohvitseri kohtadel ning aidanud alates 1990. aastast kaasa tööle noorkotkaste ja kodutütardega.

Teda on autasustatud Kaitseministeeriumi Teeneteristi II klassi teenetemärgi, Kaitseliidu Valgeristi II klassi teenetemärgi ja Vabadussõja mälestusristiga.

 

Tamme malevkond

Rubriigid: kroonika, liikmetele | In memoriam Harri Henn kommenteerimine on välja lülitatud