Karjäärimudel

AASTA VÕI POOLETEISE JOOKSUL PÄRAST KAITSELIITU ASTUMIST

1.        Pärast vastuvõtmise teavituse saamist, tuleb välja võtta KL liikmekaart maleva staabist. Staap asub Riia 12 Tartu (sissepääs Võru tn poolt). Ühe kuu jooksul tuleb tasuda KL käesoleva aasta liikmemaks (12 eurot), olenemata sisseastumise ajast.

2.        Tuleb läbida kaitseliitlase baasõppe kursus (TSOBKkl), mis toimub tavaliselt kord aastas ning lõpeb eksami ja lahingraja läbimisega. Enne TSOBKkl läbimist ja eriala omandamist, liiget sõjaaja struktuuri ei kinnitata ja sõjalise sisuga õppustel osaleda ei saa, st ta võib osaleda seltskondlikel üritustel, spordivõistlustel ja sellistel õppustel, kus ei kasutata relvi. TSOBKkl-it ja erialaõpet ei pea läbima ajateenistuses sõduribaaskursuse läbinud liikmed.

3.        Tuleb sooritada relvaeksam (relvatundmise eksam). Enne selle sooritamist ei tohi liikmele iseseisvalt relva anda. Pärast relvaeksami sooritamist kinnitatakse liikmele ametirelv. Kui uus liige ei suuda kahe aasta jooksul KL-ga liitumise järel läbida TSOBKkl ja sooritada relvaeksamit, võidakse ta malevkonnast välja arvata. Eksami peavad läbima kõik Kaitseliidu tegevliikmed.

4.        Esimesel võimalusel tuleb anda kaitseliitlase tõotus. Liikmed, kes kahe aasta jooksul ei leia võimalust tõotuse andmiseks, arvatakse malevkonnast välja.

5.        Kui on läbitud TSOBKkl, sooritatud relvaeksam ja antud tõotus, kinnitatakse liige sõjaaja allüksusesse sobivale ametikohale.

6.        Sisekaitse kompanii on jalaväeüksus, mille põhiline ülesanne on sõja- ja eriolukordades tagada tähtsate objektide kaitse ning korra tagamine oma vastutusalas või objektidel.

Sisevete üksikrühm on jalaväerühm, mis kuulub sisekaitsekompanii koosseisu ja millel on paadiveo võimekus.

Formeerimispunkt on rühma suurune üksus, mille ülesanne on mobilisatsiooni olukorras formeerida ja varustada Kaitseväe ja Kaitseliidu üksused (st need lahinguvalmis seada) ja pärast mobilisatsiooni lõppu teostada lahkformeerimist.

Üldrühm, kuhu määratakse kõik kaitseväeteenistuse kohustusest vabastatud kodanikud, st politseinikud, riigikogulased, reservväekohustuse vanuse ületanud isikud, noorliikmed jne, aga ka kaadrikaitseväelased, kes on mõnel teises üksuses juba sõjaaja ametikohal.

 

KAITSELIITU ASTUMISEST ON MÖÖDAS VÄHEMALT 1 AASTA

7.        Pärast ametikohale määramist, mis toimub koostöös jaopealiku ja rühmaülemaga, tuleb läbida erialakursus ühe järgmise eriala omandamiseks:

  • kuulipildur (KP);
  • tankitõrje granaadiheitur (TTGH);
  • jao laskur-sanitar (LS);
  • täpsuslaskur (TL);
  • sidemees (SM);
  • autojuht (AJ).

Osaleda saab ainult oma ametikohale vastaval erialakursusel. St näiteks KP kohale kinnitatud liige ei saa osaleda TL kursusel.

8.        Pärast erialaväljaõpet tuleb osaleda jao harjutustel ja allüksuse kursustel (rünnak, kaitse, viivitus, varitsus, linnalahing jne) koos oma allüksusega. Kohustuslik on osaleda kõikidel allüksuse õppustel.

9.        Tuleb aktiivselt osaleda laskepäevadel, et omandada laskeoskust nii tiiru- kui lahinglaskmistel, läbida kindlad laskeharjutused, mille järgi saab hinnata võitleja laskeoskust. Samuti sooritada järgulaskmise harjutusi, mille alusel antakse võitlejatele laskurimärke vastavalt nende laskeoskusel (2. järgu laskur kuni esikütt).

10.     Võib osaleda luurepatrullvõistlustel, mida korraldavad erinevad malevad, näiteks „Maitäht”, „Põrgupõhja Retk“, „Valge Laev”, „Sügistorm”, „Paras Paar”, „Harju pimedad ööd”, „Utria dessant“ jne.

11.     Pädevamatel võitlejatel on võimalik tõusta jaopealiku abiks (JPA). See eeldab aktiivset osavõttu õppustest ja kursustest, samuti asjalikkust ja pädevust. Eelduseks on keskhariduse omamine.

 

KAITSELIITU ASTUMISEST ON MÖÖDAS VÄHEMALT 3 AASTAT

12.     JPA, kellel on juhiomadusi ja kes sobiks jaopealikuks, saab saata nooremallohvitseride kursusele (NAK) Kaitseliidu kooli. Pärast kursuse läbimist aasta jooksul ja praktikat kodumalevas TSOBKkl’i instruktorina või õppustel vastaval ametikohal edukalt sooritamist ja hindamist, antakse noorem-seersandi auaste (n-srs) ning määratakse jaopealiku (JP) ametikohale. Kohustuslik eeldus on keskharidus.

13.     Üldjuhul ei pääse kursustele võitleja, kes ei ole planeeritud vastavale (ohvitseri või allohvitseri) ametikohale ja jääks pärast kursuse lõppu “õhku rippuma” ehk üldrühma ametikohale kinnitamata ohvitseride/allohvitseride hulka.

14.     Pädevatel JP-del on võimalik pärast 3 aastast teenistust kandideerida KL kooli rühmavanema kursusele (RVAK). Pärast kursust antakse noorem-veebli auaste (n-vbl) ja kinnitatakse rühmavanema ametikohale. Rühmavanema ametikohal on võimalik edasi liikuda kompanii veebli ametikohale.

15.     NAK-i või RVAK-i lõpetanud võitlejad saavad kandideerida KL kooli rühmapealiku kursusele (ROKkl(R)). Pärast selle kursuse läbimist ja praktika sooritamist antakse nooremohvitseri auaste lipnik (lpn) ja kinnitatakse varem planeeritud ametikohale. Kursusele pääsemise eelduseks on sobivus ja planeeritus vastavale ohvitseri ametikohale.

16.     Rühmapealiku kursuse läbinud ja rühmapealiku kogemusi omav kaitseliitlane, kompanii pealikuks või pealiku abiks kinnitatud/planeeritud kõrgharidusega võitleja saab kandideerida KL kooli kompaniipealiku kursusele (ROKkl(K)). Pärast selle kursuse läbimist kinnitatakse kompanii pealikuks/abiks. Või ka malevkonna pealikuks.

 

IGAL AJAL

17.     Kõikide tasemete pealikud peavad end pidevalt täiendama (KL kooli erinevatel kursustel), osalema aktiivselt oma allüksuse õppustel ja kursuste planeerimise ja läbiviimise protsessis, et olla oma alluvatele pädev juht ja eeskuju.

Kõigi võitlejate kohus on osaleda võimalikult paljudel seltskondlikel üritustel, et veel enam kasvatada isikkoosseisu kokkukuuluvust ja läbisaamist ka väljaspool teenistust.

18.     Iga võitleja peab aasta jooksul osalema vähemalt korra laskmistel ja vähemalt 50% oma ametikohale vastavatel õppusel. Kui ta seda nõuet ei täida, võidakse ta Kaitseliidust välja arvata. Kõik liikmed, kel pole mõjuvat põhjust puudumiseks, peavad osalema kord aastas toimuval üldkoosolekul.

 

 

“Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus”

Anton Hansen Tammsaare (“Tõde ja õigus”, I osa, 1926)