Ajalugu

 

large_771008_1NA3Kaitseliidu taasloomine Tartus

Eesti Kaitseliidu taasasutamise koosolekul Järva-kandis 17. veebruaril 1990 osalesid Tartu linnast ja maakonnast Arvi Asi, Andrus Kalamees, Juhan Kõdar, Urmas Lest, Ülo Lomp, Aigar Põder, Tõnis Tolpats, Toomas Toomsalu (Tartu), Juhan Algus (Meeri, Nõo), Harri Henn (Haaslava), Ain Kalaus (Torma), Rannar Kerge (Maarja-Magdaleena kihelkond), Toomas Luha, August Pakk, Jaan Tohu, Jüri Tohu (Rõngu) ja Tõnu Sakarias (Äksi kihelkond).

Esimestena loodi Tartu maakonnas KL üksus Elvas ja teineteisest sõltumatult kaks KL üksust Tartu linnas. KL Tartu rühma asutamiskoosolek 40 osavõtjaga toimus 24. märtsil 1990 klubi Ugandi ruumides Tähtveres. Kalle Eller andis ülevaate KL sõjaeelsest ajaloost ning Kaitseliiduga seotud päevasündmustest — operatsioonist Idarinne, Eesti Kongressi I istungjärgust ja Keilas toimunud provokatsioonist KL vastu. Arutluse all oli ka KL ajutine põhikiri. Tartu KL rühma vanemaks valiti Meelis Säre, kellele anti volitused pidada läbirääkimisi Tartu Siseasjade osakonnaga.

KL Tartu rühmaga liitusid Tarapita liikmed Arvi Asi, Martin Avameri, Aigar Põder, Roland Soots, Heiki Suomalainen, Tõnis Tolpats, Kalle Toobal, lisaks veel Mart Aasmäe, Anzori Barkalaja, Kalju Eit, Jüri Herman, Riho Jurs, Märt Jõesaar, Ivo Kala, Kalju Kesküla, Andrei Kozlov, Gunnar Lehtsaar, Aleksei Lotman, Jaak Mäll, Tarvo Puri, Erki Püssa, Andrus Rootsmäe, Indrek Rüütle, Kalev Rüütle, Priit Sasi, Tõnis Siigur, Meelis Säre, Hasso Tepper, Olavi Topmann ja Juhan Undrits.

Kuna Tarapita baasil moodustatud üksusele ei tundunud nimetus rühm eriti sobivat, võeti kasutusele nimetus Tartu Kaitseliidu malevkond (esimese aasta jooksul kujunes enim tarvitatud nimeks Tartu Kaitseliit, kuid veel kasutati nimesid Tartu Kaitseliidu malevkond, Kaitseliidu Tartu Malev ja Tartu Kaitseliidu Malev). Põhikiri registreeriti 27. aprillil 1990 ja Meelis Säre käsutusse sai pitsat kirjaga „Tartu Kaitseliidu Malev”. 26. juunil 1990 registreeriti malevkond ka Tartu linna ettevõtteregistris. Tartu KL Maleva pealikuks oli Meelis Säre, pealiku abiks Aleksei Lotman, väljaõppepealikuks Andrus Rootsmäe ja majanduspealikuks Kalju Kesküla.

29. märtsil 1990 toimus KL üksuse asutamiskoosolek Tartu Kolhooside Ehituskontoris (KEK). Koosoleku algul andis Harri Henn ülevaate Kaitseliidu tekkimisest aastail 1917-1918, selle osast Vabadussõjas ja tegevusest aastail 1920-1940, sealhulgas Naiskodukaitse tegevusest. Kalle Eller rääkis Tallinna spordiklubist Kulter ja spordiklubist Tarapita, kes tegelesid noortele sõjalise algõpetuse andmisega. Koosolekust osavõtjad olid ühel häälel Kaitseliidu taastamise poolt ja Harri Henn luges ette Järvakandis vastu võetud KL ajutise põhikirja. Leinaseisakuga mälestati aegade jooksul hukkunud kaitseliitlasi. 24 poolthäälega valiti Tartu KEK-i KL algatusrühma ajutine juhatus, kuhu kuulusid Harri Henn, Edgar Lepik, Mihkel Parv, Veiko Pihla ja Priit Rajasaar.

Rühma asutajaliikmed olid Erkki Ernits, Harri Henn, Rein Ilvär, Valter Jarovski, Joel Kirber, Kalju Kõllamägi, Edgar Lepik, Heino Lepik, Lembit Liisalu, Ervin Lokko, Arno Maalmann, Ingmar Malin, Elmo Ploom, Mihkel Parv, Veiko Pihla, Priit Rajasaar, Heiki Rammul, Raivo Reni, Harry Sadam, Assor Sild, Ville Sonn, Olavi Uiboyeer, Tiit Vei ja Arvo Vällo.

Mõlemad rühmad alustasid aktiivset tegevust. Tehti selgitustööd, värvati uusi liikmeid ja pandi paika tegevuskavasid.

15.-17. juunil 1990 korraldas Tartu Kaitseliidu malevkond oma liikmetele esimese välilaagri Võrumaal Kaikal. Laagris osales 21 kaitseliitlast. Kuna üritus õnnestus igati, korraldati 13.-14. juulil kohe järgmine välilaager Võrumaal Krabil, kus osales 12 kaitseliitlast.

Jõudsasti arendasid tegevust ka KEK-i kaitseliitlased. 7. mail 1990 moodustati KL KEK-i rühm, mille pealikuks valiti Harri Henn ning tema abideks Rein Ilvär ja Heiki Rammul. Juuli alguses võeti nimeks KL Tamme rühm ja kuna liikmete arv järjest kasvas, siis 19. juulil KL Tamme kompanii.

 

Ühinemine Tartus

15. mail 1990 ründas impeeriumimeelne Interliikumine eesotsas Mihhail Lõssenkoga Toompead. Valitsusjuht Edgar Savisaar kutsus raadio teel rahvast appi. Sündmus pani omakorda hoogsamalt tegutsema ka Kaitseliidu ja reaalse ohu ees seistes tehti katse ühendada mõlemad Tartus tegutsenud KL üksused.

18. mail 1990 toimus Tartu 1. Keskkoolis ühine koosolek. Kohal olid nii Tartu KL malevkonna kui ka KL KEK-i rühma paremad jõud. Paraku ei tulnud heast mõttest midagi välja. KEK-i mehed süüdistasid vastaspoolt, et need esinevad kogu Tartu Kaitseliidu nimel ja nimetavad end Kaitseliidu Tartu malevaks, kuigi KEK-i kaitseliitlased neile ei allu. Teine pool seletas omakorda, et nemad on Tartus esimesena loodud KL üksus ja hiljem tekkinud grupid peaksid neile alluma ja nendega liituma. Ka ilmnesid koosolekul keerulised isikutevahelised vastuolud, millest üle ei saadudki.

Lisaks isikutevahelistele arusaamatustele olid peamisteks erimeelsusteks KL põhikirja tõlgendamise ja alluvusküsimused. KL Tartu malevkond juhindus oma tegevuses Järvakandis vastu võetud ajutisest KL põhikirjast ja allus KL Ajutisele Juhtimiskeskusele, mida juhtis Kalle Eller. KEK-i esindus soovis aga taastada järjepidevuse alusel tegutsevat Kaitseliitu ega registreerinud end KL Ajutises Juhtimiskeskuses. KEK-i esindus lahkus koosolekult ja järgneva pooleteise aasta jooksul olid Tartu kaitseliitlased kahes teineteist eiravas leeris. Mõlemad osapooled väitsid, et just nemad on õiged Tartu kaitseliitlased ja oponendid isehakanud seltskond, keda ei saa tõsiselt võtta. Tegelikkuses aga eksisteerisid suuremad vastuolud ikkagi juhtide vahel, sest mõlema poole kaitseliitlased said omavahel normaalselt läbi.

20. septembril 1991 toimus Tartus KL Keskkogu koosolek ja KL Tartu Maleva pealikuks sai Johannes Kert. 7. oktoobril 1991 toimus üleeestiline staabiõppus, mille käigus võeti sisse ka ringkaitse ümber Riia tänav 12 asunud KL maja. Pärast õppust toimusid läbirääkimised mõlema üksuse vahel ja KL Tartu Malev sai ühise juhtimise alla. Väga oluliseks kujunes seik, et peaaegu kõik, sealhulgas ka Tamme malevkonna mehed, toetasid uut pealikku Johannes Kerti. Seda õppust võib ka lugeda esimeseks reaalse tegevuse alguseks ühtse KL Tartu Malevana.

KL Tartu Maleva pealikud on olnud: Meelis Säre märts 1990 — september 1991, Johannes Kert september 1991 — jaanuar 1992, Aivar Pärnpuu veebruar — aprill 1992, nooremleitnant Harri Henn aprill 1992 — jaanuar 1994, leitnant Aivo Kapten jaanuar 1994 — juuni 1996, leitnant Suune Tihane juuli 1996 — september 1998, kapten Asko Aren septembrist 1998 — aprill 2008 ja major Ülar Vomm maist 2008.

 

Lenini kuju mahavõtmine 23. augustil 1990

Esimene suur ja avalikkuses palju vastukaja toonud Tartu kaitseliitlaste aktsioon, mille korraldasid Tamme kompanii kaitseliitlased, oli Lenini kuju mahavõtmine Tartus Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) peahoone ees.

Lenini kuju kui võõrvõimu sümboli mahavõtmisest räägiti korduvalt avalikkuses juba 1980. aastate lõpust. 16. juunil 1990 algatas Tamme kompa-nii Tartu linnas ja maakonnas allkirjade kogumise kuju ümberpaigaldamiseks. 21. juulil 1990 korraldati kuju juures rahvuslik meeleavaldus, kus nõuti samba mahavõtmist, okupatsiooni lõpetamist ja iseseisva Eesti riigi taastamist 23. augustiks, päevaks, kui kuju maha võeti, oli laekunud Tartu linnavolikogule 4573 allkirja nõudmisega kuju maha võtta. Tartu linnavõimud olid äraootaval seisukohal. Rahvaalgatuslikud pöördumised jäid vastuseta, ametlik seisukoht käsitles kuju mahavõtmist kui vandalismi, sest kardeti langeda omaaegsete punaste monumendilõhkujate tasemele.

1. augustil avaldas ajaleht Edasi EKP Tartu linna ja maakonnakomitee ühise pöördumise: „Need, kes lubavad Lenini kuju mõne minutiga vanametalliks muuta, ei kanna vastutust tagajärgede eest. Lenini mälestussamba saatus tuleb otsustada koos teiste olemasolevate monumentaalkunsti teoste ja mälestusmärkidega. Tuleb hoiduda mälestussamba lammutamisest, kuna see võib esile kutsuda erinevate arusaamadega tartlaste kokkupõrkeid.” Kaks nädalat hiljem pöördus Tartu linnavolikogu EV Ülemnõukogu Presiidiumi poole palvega leida probleemile lahendus. See oli otsene märk, et linnavalitsus ise otsust vastu ei võta ja tahab lükata vastutuse kõrgemate võimuorganite peale.

22. augustil otsustas Tamme kompanii juhatus, et Lenini kuju kõrvaldatakse 23. augusti varahommikul, Molotovi-Ribbentropi pakti 51. aastapäeval.

Kuju mahavõtmise protseduur kestis kümme minutit. Meeskond koosseisus Rein Ilvär, Villu Kaasik, Joel Kirber, Hando Kruuv, Priit Rajasaar ja Assor Sild Harri Hennu juhtimisel tegutses oskuslikult ja kiiresti. Kujule pandi tross kaela ning kümnetonnise kraana võimule ei saanud nelja ja poole tonnine kuju vastu. Miilits jõudis kohale, kui kuju oli juba autokastis ja sõitis mööda Riia maanteed Tartu KEK-i territooriumile. Kui Tartu KEK-i ülemused hommikul tööle jõudsid, anti sambateisaldajatele kuri käsk kuju ükskõik kuhu ära viia. Kell üheksa hommikul jõudis mälestussammas Tartu Raekoja platsile, kus ta vaatega Raekoja poole purskkaevu kõrvale maha tõsteti. Kohalerutanud miilitsate pealekäimisel viidi kuju lõpuks Jaama tänavale kommunaalkombinaadi Haljastus territooriumile.

Tartu linnavalitsuses olid samal ajal külalised Rootsist, kes said uskumatu elamuse ja tõese pildi eestlaste tegemistest omariikluse taastamisel. Kohe pärast rootslaste lahkumist tuli linnavalitsuses kokku erakorraline koosolek ja pärast pikemat arutelu võeti vastu määrus, milles sisaldus otsus „lugeda Lenini kuju mahavõtmine õigusvastaseks teoks ja paigaldada mälestusmärk senisele kohale”. Siiski otsustas Tartu linnavolikogu veidi hiljem, et „kuju mahavõtmisega rikuti seaduslikkust, aga kuju paigaldamine endisele kohale tuleb pidada ebaõigeks”. Juhtumi kohta algatati kriminaalasi ajaloo- ja kultuurimälestiste hävitamise paragrahvi järgi põhjusel, et monument ei olnud masstoodang, vaid skulptorite August Vommi ja Garibaldi Pommeri looming, mille juures olid modelleerijana ametis Ferdi Sannamees ja arhitektina Mart Port, seega terve plejaad tuntud Eesti kunstnikke.

27. augustil tegi Eesti Komitee Tartu saadikurühm prokuratuurile ettepaneku lõpetada kriminaalasi kuju maha võtnud inimeste suhtes. Kolm kuud hiljem kriminaalasi lõpetatigi kuriteo koosseisu puudumise tõttu.

On kahetsusväärne, et pärast Lenini kuju mahavõtmist distantseerus Tamme kompaniist nii Tartu KL Malev kui ka tollane KL Ajutine Juhtimiskeskus eesotsas Kalle Elleriga. Loomulikult ei olnud ühelgi Tartu kaitseliitlasel midagi kuju mahavõtmise vastu, kuid vastakaid arvamusi tekitas sündmuse protsess. Tamme mehi toetasid aga mitmed teised KL üksused kogu Eestis ja see süvendas vastasseisu Kaitseliidus tervikuna.

 

“Kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks”

Horatius (Quintus Horatius Flaccus), eKr65-eKr8 oli rooma luuletaja