Tänaseks on Kaitseliidu Tartu Maleva maja olnud vaba 21 aastat Lenini kuju varjust

Tere!

Täna, 23. augustil 2011, 21 aastat tagasi võeti Tamme malevkonna kaitseliitlaste poolt maha Lenini kuju Riiamäelt, Kaitseliidu Tartu Maleva ajaloolise maja eest. Sel puhul on paslik meenutada mõningasi lõike aasta tagusest Tartu Postimehe Martin Pau poolt kirjutatud artiklist.

„Üllatunud nägudega vaatasid Tartu külalised Rootsi Kommuunide Liidust, kuidas Raekoja platsile veerenud veoauto kastist kerkib kraanatrossi otsa kõlkuma Vladimir Iljitš Lenini mitmemeetrine pronkskuju.

«Linnavalitsus oli täielikult jahmunud, vaadati suud ammuli. Võib arvata, et kõigil lõi vererõhu üles,» meenutab täna 20 aastat tagasi Tartus sündinut riigikogu liige Hannes Astok.

1990. aasta 23. augustil, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 51. aastapäeval, oli As-tok omapärases ametis: korraga Postimehe eelkäija Edasi reporter ja linnavalitsuse pressiesindaja.

«Tagantjärele vaadates paistab hämmastav, et kella üheksaks hommikul polnud keegi linnavalitsusest märganud ega kuulnud, et Lenin on EPA (Eesti Põllumajanduse Akadeemia – toim) eest kadunud. Aga ju ta oli muutunud seal justkui mööbliks,» mõtiskleb Astok.

Kuigi Eesti Vabariigi taassünnini jäi veel aasta, arvab ettevõtja ja rännumees Tiit Pruuli, kes reporterina Lenini mahavõtmise teema 24. augusti Edasis sisse juhatas, et punamonumendi omavoliline mahakiskumine ei lõhnanud enam KGB kutse ja ammugi mitte vangimaja järele.

«Teisalt tuleb meenutada, et 1990. aasta suvel olid olemata 1991. aasta verised jaanuarisündmused Vilniuses ja Riias ning augustiputš. Nõukogude võim polnud veel lõplikult murdunud,» sedastab Pruuli.

Otsustava teoga said enne päevatõusu hakkama viis kaitseliidu Tamme kompanii liiget: Harri Henn, Villu Kaasik, Priit Rajassaar, Hando Kruuv ning Rein Ilvär.

Lisaks alles sama aasta märtsis loodud kompaniile ühendas kolme esimest meest leivaisa Tartu KEK. Kruuv oli Tartu Ülikooli insener ning Ilvär 7. elamujaoskonna majahoidja.

Henn võttis juriidilise põhivastutuse kompaniipealikuna, füüsilises mõttes aga kraanajuhina, kelle kangiliigutuse peale justkui pooduna trossi otsa kinnitatud pronks-Lenin marmorplaatidega kaetud kõrgelt postamendilt üles kerkis, veokikastis maandus ning mõni tund hiljem raeplatsi kohal hõljus.

Praegu Tallinna munitsipaalpolitsei osakonnajuhi ja vaneminspektorina töötav Henn, oma rolli ekstra ei rõhuta, kuid nendib, et kokkuvõttes kujunes temast ainus vastutaja, kelle vastu prokuratuur kriminaalasja algatas.

«Pärast Eesti Komitee sekkumist kriminaalasi küll lõpetati,» nendib Henn. «Aga miilitsal ja prokuratuuril oli algusest peale hoiak, et mingi karistus peab tulema.»

Mõte Lenini monumendi kallale minna laagerdus kaitseliitlastel juba kuid. 9. mail sättisid nad August Vommi ja Garibaldi Pommeri loodu jalamile kaks plakatit. Neist eestikeelne küsis «Kaua see punane röövel siin seisab?» ning venekeelne nõudis okupatsioonivägede lahkumist Baltikumist.

21. juulil korraldas Harri Henn monumendi juures piketi. Lisaks sellele kogusid kaitseliitlased tartlastelt Lenini mahavõtmise toetuseks üle 4500 allkirja, taustaks paarisaja meetri kaugusel maavalitsuse kõrval avatud mälestusmärk küüditatuile.

14. augustiks jõudis Tartu linnavolikogu otsusele paluda Eesti Ülemnõukogul otsustada punamonumentide saatus üleriigiliselt ja ärritas Tamme kompanii aktiviste veelgi.

«Oli ilmne, et volikogu ei julge midagi otsustada,» meenutab Henn. «Ühtpidi olid võetud kasutusele Eesti Vabariigi sümbolid, teisalt seisis kaitseliidu maja ees okupatsiooni sümbol. Nii mõtlesimegi, et kui kaua võib. Tarvis inimeste meelsust tõsta. Võib-olla olime pisut tormakad, aga selliseid peab ju ka olema.»

Päev enne Tartu Lenini kõrvaldamist olid lätlased maha võtnud oma teise Lenini samba, leedukail oli neid maha kistud kolm.

Üheksakümnendail aastail edukalt kinnisvaraärisse sukeldunud toonase linnapea Toomas Mendelsoni linnavalitsus andis samal päeval välja määruse, millega tunnistas Lenini kuju mahavõtmise õigusvastaseks ning käskis panna selle oma kohale tagasi.

Järgmisel päeval, 24. augustil rõhutas Mendelson linnavolikogu istungil, et linnavalitsus ei saa lubada linna territooriumil seadusetust. Ka volikogu sedastas, et Henn ja ta abilised omavolitsesid ja rikkusid seadust, kuid kuju tagasipaneku toetamiseni ei läinud.

Selle asemel otsustati moodustada komisjon Tartu mälestusmärkide ja linnasümbolite probleemide lahendamiseks ning nõuda ülemnõukogult punamälestusmärkide saatuse otsustamist septembri jooksul.

Lenini monumenti kandnud postamendi lammutamine Riia mäel algas 29. augustil ning vältas kolm päeva, sest selle raudbetoonist südamik osutas Lenini endaga võrreldes väga südi vastupanu.

Monument ootas 15 aastat oma saatust laoplatsidel Jaama ning Tähe tänavas.

2006. aastal sõitis kuju hoiule Tallinna Eesti Ajaloomuuseumi nõukogudeaegsete monumentide parki.

1990. aasta 23. augustil Tartu linnapeaks olnud Toomas Mendelson ei soovinud Lenini mahavõtmist leheveergudel meenutada.

Rubriigid: uudis. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Tänaseks on Kaitseliidu Tartu Maleva maja olnud vaba 21 aastat Lenini kuju varjust on saanud 7 vastust

  1. Harri Henn kirjutab:

    Toon esile mõningaid ajakirjanike tõlgendusi asjaolule.
    29. augusti ajaleht “Kodumaa” nr. 34 avaldab artikli pealkirja all:
    TARTLASED PEAVAD EDASPIDI LENINITA LÄBI AJAMA
    Tartu ajalukku läheb 23. august 1990 kindlasti. Paljud, kes tol hommikul Raekoja platsi tööle tõttasid, märkasid hämmeldusega: linna südames seisab V.I. Lenin. Maailmarevolutsiooni juht jõudis sinna autokastis kell 9.00 pärast paarikümneminutist teekonda Riia mäelt, kus ta linlaste pilgu all oli seisnud 41 aastat. V.I. Lenini kuju mahavõtmise aktsiooni algatas nn. Kaitseliidu Tamme kompanii.
    Algselt mõeldud ” vaikne” üritus paisus päeva peale tormiks. Moskva meelsed NLKPlased pidasid kontrollaparatuuritehases miitingu, võeti vastu mitu resolutsiooni, milles nõuti, et kuju kohe tagasi seatakse. Järgmisel päeval toimunud linnavolikogu liikmete erakorraline koosolek otsustas, et V.I. Leninit EPA peahoone ette tagasi ei panda.
    Tartu on esimene Lenini – vaba linn Eestis. Linlaste südamesse jäi aga väike okas – kõike oleks saanud teha soliidselt ja seaduslikult, teatraalsuseta Raekoja platsil.
    Vambola Paavo.

  2. Harri Henn kirjutab:

    Peaprokuröri teavitus.

    “Tartu linna peaprokuröri Voldemar Kuusi teatel algatati eile hommikul SAO uurimisjaoskonnas kriminaalasi KrK § 198 tunnustel (ajaloo – ja kultuurimälestiste hävitamine). Teadmiseks neile, kes on küsimärgi alla seadnud kõnealuse monumendi kunstiväärtuse: linnavolinik Martti Preemi teatel ei ole tegemist koopia või masstoodanguga. Monumendi autorid on skulptorid August Vomm ja Garibaldi Pommer, modelleerida aitas Ferdi Sannamees, arhitektid olid Lorenz Haljak ja Mart Port.”
    “EPA rektoraat teatas, et see kuju ei sobi EPA peahoone ette ega ka mujale EPA territooriumile. Ühtekokku on volikogu saanud 4573 allkirja nõudega Lenini kuju EPA peahoone eest maha võtta.”

  3. Harri Henn kirjutab:

    OOTATE hr Mendelsoni kommentaari, siis siin tema on:

    Tartu linna avalikkus on tõstatanud küsimuse V.I.Lenini mälestusmärgi paiknevuse kohta Riia t. 12 hoone ees. Linnavalitsusse saabunud ettepanekute suhtes seisukoha võtmiseks pöördus linnavalitsus oma kirjaga nr.1 – 30/ 1099 14.08.90 Tartu Linnavolikogu poole seaduspärase otsuse langetamiseks nimetatud küsimuses. Tartu Linnavolikogu esitas 14.08.90 järelepärimise Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumile, otsustamaks analoogiliste mälestusmärkide saatuse üle vabariigis s. h. Tartus. Ülemnõukogu Presiidiumi korraldusel on moodustatud komisjon loominguliste liitude esindajaist, kelle seisukohta Ülemnõukogu Presiidium ootab 1. oktoobriks k.a.
    Seda arvestades Tartu Linnavalitsus määrab:
    2. Lugeda V.I.Lenini kuju mahavõtmine 23. augustil k.a. Tartu linnas õigusvastaseks aktiks.
    Võtta teadmiseks, et on alustatud juurdlust vastavate materjalide üleandmiseks prokuratuurile.
    Kuni Linnavolikogu seaduspärase otsuseni V. I. Lenini mälestusmärgi edaspidise paiknemise kohta taastada linnas seaduslikkus ja paigaldada V. I. Lenini mälestusmärk tagasi senisele kohale.
    Linnapea T. Mendelson, Linnasekretär Ü. Saar

  4. Harri Henn kirjutab:

    MADIS LIGI: “Raekoja plats on nüüd tühi ja rahvas läinud siit arutades minema, et mis saab edasi, kui kommunaalkombinaat Lenini kuju vastu ei võta. Ja linnavolinik Toomas Savi, mis siis saab?”
    TOOMAS SAVI: “No… Raske on öelda kohe, mis siis saab sest probleem on nii akuutne, et noh nagu me kõik nägime, toimus asi nii öelda… väga ootamatult. Aga ega see küsimus ei ole meil volikogus mitte täiesti ootamatu, tähendab et viimasel volikogu koosolekul enne suvevaheaega minekut oli härra Korrovitši poolt tõstatatud probleem ülesse ja on selge see, et kui selline liikumine toimub, kus…ee… kus omaaegseid ausambaid maha võetakse ja me olime selles teadlikud, siis mulle küll tundub nii et volikogu tegi siin, jäi nagu natukene siin ajast maha. Aga nagu ikka kõikide probleemidega on, et me näeme probleemi ühte külge sageli ja esimest külge aga… ei suuda anda nii öelda küsimust jalgadel, tähendab, asi oli selles, et oleks pidanut läbi mõtlema ka küsimuse teise poole, et kui Lenini kuju maha võtta, kuhu ta siis viia. Nagu see näha on ka tänaste tegutsejate häda selles, et probleem, et maha ta nad võtsivad aga kuhu panna, seda nad ei tea. Ja…üldiselt ma olen seda meelt, et kui me selliseid aktsioone hakkame korraldama siis aktsioonidel peaks olema nii öelda lõpp, lõplik lahendus alati teada ja küsimused tuleks nagu noh läbi arutada algusest lõpuni. Antud juhul jääb ju küsimus ikkagi poolikuks õhku rippuma ja tekitab palju arusaamatusi ka… Ma usun, kaaslinlaste hulgas jah…Aga noh, nii see elu meil on olnud, et, et …nagu omavalitsus jah… võimu…organid jäävad nagu probleemide käsitlemises tsipake ajast maha ja tegutsejad jõuavad siisnagu omapäi ette.”

  5. Harri Henn kirjutab:

    KAITSELIITLASTE TOETUS!

    Pärnu Kaitseliidu pealiku hr. Hannes Toomsalu arvamus.

    Oma arvamuse avaldas ta 25. augustil ERSP Suurkogu ajal.
    “Eksiilvalitsus tundmata kohalikke olusid, määras KL etteotsa hr. Kalle Elleri. Meie pakkusime ennast ajutiste kandidaatidena, ajutise Juhatuse poolt väljaantud määrus Tamme kompanii laialisaatmise kohta ei kehti meie jaoks, kuna hr. Kalle Eller ei oma selleks volitusi. Sealkandis rääkisid inimesed, kes riskisid eluga ja võitsid Vabadussõja ja reapoliitikud mängisid 39-40atel aastatel maha Eesti Vabariigi.

    KAITSELIIDU Tamme kompanii tuleb arvata vabadusvõitlejateks!

    ja KL Ajutist Juhatust ning Tartu linnavalitsust Eesti Vabariigi mahamänginud meesteks. Selleks, et oleks töötav KL ei pea olema juhatus, piisab kordineerimiskeskusest. Kui me tahame töötavat KL peab see tuginema demokraatial ja vabatahtlikkusel. Kui nüüd hr. Kalle Eller tahab meie keskel autoriteeti omada, peab ta välja selgitama Eesti Vabariigis olevad KL üksused ja kokku kutsuma ühisele koosolekule.

  6. Raul kirjutab:

    Tubli härra Harri Henn !
    Selliseid mehi tuleb hinnata !
    Eesti Eest !

  7. Harri Henn kirjutab:

    ANTIKRISTUS VÕETI MAHA.
    Laulda postipoisi viisil.
    Aastakümneid seisis Lenin Riiamäel,
    Valvas vabadust ta Eesti rahva eest,
    Tuhmil pilgul jälgis ta, kuidas orjad töötavad
    Vasak käsi haardeks valmis oli tal.

    Refr: Pronksist puuslikku pole meil vaja,
    Välja käigu võõrad väed ja valitsus.
    „Vabaks võitleb end Eestimaa rahvas,
    Idanaaber pane tähele – küll näed.“

    Ühel õhtul tuli mäele Harri Henn,
    Käsutas: „Viimne päev tovarištš Lenin!“
    Silmuse kaela riputas, Assar trosse pingutas,
    Punapühak Kuusikule autokasti laaditi.

    Refr: Pronksist puuslikku pole …

    Punapühak KEK`i sõidutati siis,
    Väravavalves oli tundi viis.
    KEK`i komud tõstsid kära:
    „väravavalve meil on isegi!“

    Refr: Pronksist puuslikku pole …

    Leinarongkäik laskus alla Riia mäest,
    Peatus tehti Raekoja ees.
    Raehärrad tõstsid kära:
    „Viige ta siit ruttu ära,
    Muidu Siberisse sõit meid ootab ees!“

    Refr: Pronksist puuslikku pole …

    Jaama tänavasse jõudis karavan,
    Jälle Vollit tõstis meie Harri Henn.
    Plangu äärde puhkama, pandi punariigi rajaja,
    Pikast reisimisest väsind oli ta.

    Refr: Pronksist puuslikku pole …

    Selle peale intrid kokku jooksid siis,
    Arutlemaks: „Kas meil elada veel siin,
    Antikristus maha võeti, põrgu katlasse vist aeti,
    Sest me jumalat ei usu nagunii.“

    Refr: Pronksist puuslikku pole …

    ((Lauluke oli käsikirjas kirjutatud, kirjaviis muutmata. Tartu elanikud pühendasid, oma tahteväljendajatele (4573 allkirja) – Tamme kompanii võitlejatele 23.09.1990. H.H.))

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga